/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2017/12/12/7398691t1h29dc.jpg)
Tööportaali Talentest sisetatud andmete põhjal motiveerib naissoost spetsialiste ja juhte 27 protsenti väiksem palk kui mehi.
Naisjuhte motiveerib 27 protsenti madalam palk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Talentestiga liitunud spetsialistide ja juhtidena töötavaid mehi motiveerib 26,8 protsenti suurem palk kui naisspetsialiste ja -juhte. Keskmine motiveeriv brutopalk nimetatud positsioonidel töötajatel oli 1981 eurot, sealhulgas naiste keskmine 1816 eurot ja meestel 2302 eurot, teatas portaal.
Talentesti tegevjuhi Karin Kustavuse sõnul oli statistikaameti andmetel 2016. aastal palgalõhe 20,9 protsenti.
«Talentestiga liitunute statistika analüüs näitab, et spetsialisti ja juhi positsioonidel töötavad mehed ja naised venitavad piltlikult palgalõhet veelgi enam, sest nendel positsioonidel töötavate meeste ja naiste motiveeriv palk erineb 26,8 protsendi võrra,» rääkis Kustavus. Ta lisas, et Talentesti analüüs keskendub palgasoovile, mitte reaalsele palgale.
Eesti keskmisest palgast madalamat palka peab motiveerivaks 11 protsenti töötavatest spetsialistidest ja juhtidest. Kõige sagedamini märgitakse palgaks, mida uuelt töökohalt oodatakse, 1400–1600 eurot
Talentestiga on liitunud üle 1000 kasutaja, palgastatistika on arvestatud ligi 350 talendi pealt, kes on liitudes määranud oma motiveeriva brutopalga.
«Kuigi palgatingimused on alati läbiräägitavad, saab potentsiaalne tööandja esmase info talendi ootustest. Kui talendi varasemad kogemused ja teadmised vastavad küsitud motiveerivale palgale, on tööandjal lihtsam talendi suhtes oma arvamus kujundada ja läbirääkimistega edasi minna,» arutles Kustavus, julgustades naisi oma kogemusele ja oskustele tuginedes meestega võrdväärsemat palganumbrit küsima.
Statistikaamet on toonud välja ametialad, kus naiste keskmine brutotunnipalk on meeskolleegide keskmisest brutotunnipalgast vähemalt 3 protsenti suurem - neid on Eestis alla kümne, sh reklaami ja suhtekorralduse ametiala ning toitlustuse ametiala naisjuhid.
«Olen kindel, et neid ametialasid võiks olla rohkem. Talentesti keskkonnas oma andmeid täites soovitan motiveeriva palgasoovina märkida just selle, mis on vastavuses talendi oskuste ja teadmistega, mitte selle, mida keskmiselt täna, ennekõike just naistele, makstakse,» tõdes Kustavus.
«Nagu Talentestiga liitunud tööandjad on välja toonud, on tugevat spetsialisti ja kompetentset juhti täna üha raskem leida. Seda enam peaksid kogemustega spetsialistid ja juhid saama palka, mida nad väärt on.»