Jaak Madison rahandusministrile: miks riik soodustab pealekaebamist?

Jaak Madison. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

EKRE liige Jaak Madison küsis tänases Riigikogu infotunnis rahandusminister Toomas Tõnistelt, miks kutsutakse üles inimesi üksteise peale kaebama.

 «Arupärimise ajend tuli maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamäe öeldud avaldusest PwC konverentsil, kus ta kutsus üles kõiki tublisid Eesti inimesi kaebamisele, et kui need naabrit, kes kasutab oma n-ö autot siis ka erasõitudeks, mis muidu peaks olema töösõitudeks, siis kindlasti andke teada ka maksu- ja tolliametile, » rääkis Madison.

Madison küsis Tõniselt, kas rahandusministeerium on andnud korralduse Liivamäele selliseid üleskutseid teha? «Kui sellist korraldust pole antud, näiteks, siis äkki minister selgitab, kas on vesteldud proua Liivamäega ja kas on ka hukka mõistetud tema käitumine kutsumaks ülesse peakaebamise soodustamisele, » uuris Madison.  Lisaks küsis Madison, kas on ka konsulteeritud ettevõtjatega enne sellise muudatuse elluviimist ja kuidas nemad suhtuvad võimalusse, et kui nad tulevad kohalikust poest, siis äkki naaber teeb pilti ja saadab selle kohe maksuametile? 

Tõniste vastas, et rahandusministeerium ei tegele pealekaebamise mentaliteedi juurutamisega ja keegi ei ole sellist korraldust saanud. «Sama kehtib ka maksu- ja tolliameti kohta, mille juht Valdur Laid on seda teemat avalikult selgitanud, » märkis Tõniste. 

Tõniste sõnul pole tööandja sõiduautode kasutamise maksustamist reguleerivad õigusnormid Eesti maksuõiguses erandlikud. «Maksude tasumist puudutava teabe avalikustamist on mitmel juhul tarvilikuks pidanud just ettevõtlusorganisatsioonid, kuna terve konkurents saab hästi toimida ainult siis, kui reeglid on kõigi jaoks samasugused mitte ainult paberil, vaid ka tegelikkuses, » rääkis rahandusminister. «Ma ei ole olnud sõiduautode maksureegleid muutnud eelnõu koostamise ja vastuvõtmise juures, aga tean, et rahandusministeerium tegi selle juures tihedat koostööd ettevõtlusorganisatsioonidega.»

Tõniste selgitas, et kuna sõiduauto võimsus on turuhinnaga väga tugevas korrelatsioonis, maksustamise mõttes raskesti manipuleeritav ning selle kasutamine ei tõsta ettevõtjate halduskoormust, otsustati kasutada võimsuspõhist lähenemist. «Kehtima hakkav süsteem võtab senisest paremini arvesse töötaja saadud hüve väärtust ning on lihtsam ja selgem. Liiklusregistri märge selle kohta, et tööandja sõiduauto on üksnes ametialases kasutuses, on seaduse kohaselt avalik teave, » rääkis Tõniste, lisades, et see aga ei tähenda, et maksu- ja tolliamet hakkaks edaspidi tegelema iga üksikjuhtumi kontrollimisega.