Galerii ja video: Angela Merkel avas Euroopa kalleima rongiliini

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel avas reedel Saksamaa uusima kiirrongiliini, mis ühendab Berliini ja Münchenit. Tegu on Euroopa kõige kallima omataolise projektiga.

Kui varem kulus rongiga Berliinist Münchenisse jõudmiseks ligemale kuus tundi, siis nüüd on see võimalik nelja tunniga. Liini ehitati tervenisti 26 aastat ja see läks maksma ligemale 10 miljardit eurot. Plaanid liini rajamiseks algasid juba kohe pärast Berliini müüri langemist.

Koos Merkeliga osales liini avamisel ka Saksa põllumajandusminister Christian Schmidt, kes vastutab praegu transpordiministeeriumi eest, sest Saksamaal pole juba kolmandat kuud valitsust.

This is set to be the fast link between #Munich and #berlin - going up to 300km/hr pic.twitter.com/TYVIGvGHFs

— Chiponda Chimbelu (@chipondac) December 8, 2017

Liini haldav raudteefirma Deutsche Bahn (DB) usub, et kiirraudtee kahekordistab kahe linna vahel reisivate inimeste arvu, tuues aastase numbri kusagil 3,6 miljoni peale. Ühe otsa pilet maksab 150 eurot, kuid saadaval on ka erinevad soodustused. Praeguse piletiga võrreldes kasvab hind 13 protsenti.

Praegu kasutab ainult üks inimene viiest Berliinist Müncheni saamiseks rongi. Enamik otsustavad sellise vahemaa võtta ette kas auto või lennukiga. Deutsche Bahn panustab siinkohal suuresti sellele, et hiljuti pankrotistunud Air Berlin ja sellest tulenev Lufthansa monopol muudab lennureisid märkimisväärselt kallimaks.

Rongid sõidavad uuel liinil poole ajast läbi maaaluste tunnelite kiirusel kuni 300 kilomeetrit tunnis. Liini jaoks tuli ühtlasi rajada üle 300 raudteesilla. Kuna nii suurtel kiirustel tunnelitest sisse ja välja sõitmine tekitab väga võimsaid õhumasse, mis võivad põhjustada suuri pauke, siis rajati tunnelite otstesse ka spetsiaalne õhku suunav süsteem.

Sellegipoolest ei tekita võrdlemisi vägev insenerisaavutus paljudes reisjates kuigi palju elevust. Sakslased nurisevad, et Prantsusmaa lasi juba 15 aastat tagasi käiku kiirrongid, mille tavakiiruseks on 320–340 km/h. Saksa raadiojaama Deutschlandfunk sõnul ei suuda süsteem konkureerida ka Hiina uuemate kiirrongiliinidega. Siinkohal võib liini õigustuseks siiski öelda, et Hiinast nii palju väiksemas riigis pole teatud kiirused ka praktilised.

Kogu projekt on tegelikult tekitanud oma pika ehitusajaloo jooksul sakslastes üksjagu pahameelt, sest 26-aastase valmimisaja tõi paljuski Saksamaa vähese tsentraliseeritusega föderaalsüsteem, mis võimaldas kuberneridel nõuda pidevalt oma tingimusi, tekitas nii üha uusi takistusi. Näiteks nõudis Tüüringi kuberner 90-ndatel, et liin peab tegema 90-kilomeetrise kõrvalepõike läbi liidumaa pealinna Erfurdi.

Raudteeplaneerijad on öelnud, et ilma poliitiliste mängudeta oleks võinud luua raudteeliini, mis viib Berliinist Müncheni vaid kolme tunniga. Just sellel põhjusel on hiiglaslik projekt langenud aastate jooksul laialdase kodumaise kriitika osaliseks. Seda on mitmel pool nimetatud maksumaksja raha laristamiseks ja võimud on tahtnud projekti ka korduvalt lõpetada.

Liini mainele ei aidanud möödunud nädalal sugugi kaasa ka tõsiasi, et pidulik esimene sõit läks tehnilise rikke nahka. Teel Müncheni tehti Nürnbergis rikke tõttu ligikaudu 20-minutiline seisak, mille järel tuli rong suunata vanale liinile. Neljast tunnist sai kuus ja pool tundi ning lonkav rong jõudis Baieri liidumaa pealinna alles pärast kella üht öösel.

Pärast 26 aastat ja 10 miljardit eurot kulus Berliinist Müncheni jõudmiseks ikka sama palju aega. Deutsche Bahn on aga optimistlik ning loodab rongid peatselt sujuvalt käima saada.

Maailma kõige kiiremad rongiliinid:

1. Shanghai Maglev (magnethõljukrong) - Tippkiirus kuni 430 km/h. Võeti kasutusele 2004. aastal Hiinas. Tegemist on maailma esimese magnetpadjal liikuva rongiga.
2. Harmoy CRH 380A - Tippkiirus kuni 380 km/h. Samuti kasutusel Hiinas ja liigub Pekingi ning Shanghai vahet. Võeti kasutusele 2010.
3. AGV Italo - Tippkiirus kuni 360 km/h. AGV-d peetakse Euroopa kõige modernsemaks rongiks ja selle liiniks on Napoli-Rooma-Firenze-Bologna-Milano.

Berliin - München kiirrongiliini tippkiiruseks saab olema 300 km/h.

Rail Balticu kavandatav tippkiirus on 240 km/h.

Allikas: Railway-Technology