Eesti ühiskonnal oleks viimane aeg ära otsustada loomuomaselt eelisarendamist väärivad tegevusvaldkonnad ja kogu jõud nende hüvanguks anda, leiab rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov.
Dmitri Jegorov: Eestil on üks suur probleem (28)
«Meie maksupoliitilisel kursil ei ole viga midagi, aga mul on tunne, et meil Eestis on probleem, et me ei ole otsustanud pikaajalises võtmes, millised on need umbes 10 tegevusala, mida Eesti peaks eelisarendama, kuna on olemas täiesti objektiivsed tegurid, et neis on võimalik saavutada edu,» ütles Dmitri Jegorov möödunud neljapäeval Tallinnas peetud majandusjulgeoleku konverentsil, kus arutati Eesti majandus- ja maksupoliitika kurssi.
Selliste teguritena tõi ta näitena välja geograafiast, inimese haridusest, ajaloolisest kogemusest ja ressurssidest lähtuvad eelised.
«Kus on need objektiivsetest teguritest otsustatud tegevusalad, mis oleksid väljaspool tavalist päevapoliitikat? Alad, mille puhul oleme kõik valmis leppima, et need ongi meil eelisarendatud?» küsis Jegorov.
Kui need oleksid otsustatud, siis saaksime asekantsleri sõnul palju kvaliteetsemalt analüüsida, millised tõrked ja probleemid nende arendamisel on.
«Kui maksud on analüüsi tulemusena parimaks lahenduseks nende alade tegelikele probleemidele, siis tulebki need erisused luua,» sõnas ta. «Aga päevapoliitilised erisused – eriti need, mis ei põhine objektiivsel analüüsil – need rikuvad süsteemi, need võivad panna meid näiteks maksusoodustuste najal kasvuhoones banaane kasvatama.»
Jegorov märkis veel, et maksude suurusest või väiksusest on ettevõtlusele olulisem nende stabiilsus ning ta loodab peatset maksurahu saabumist.
Rääkides maksusüsteemide edukusest, tõdes ta, et Eesti maksusüsteem on OECD riikide seas neljandat aastat järjest parimal kohal.
«Vähemalt sama oluline on maksusüsteemi lihtsus ja selle haldamise hind, mis igal rahval tuleb kokkuvõttes endal kinni maksta. Ka selles osas on Eesti eeskujuks kogu maailmale ja meie maksusüsteemi haldamise kulud moodustavad vaid 0,4 protsenti kogutavate maksude summast,» ütles ta.
«Maksud peavad olema nii neutraalsed kui võimalik – vaid siis pääsevad mõjule need asjad, mis on tõeliselt olulised – näiteks ettevõtete tegelikud eelised,» ütles ta.