Ametiühingud: ei ole päris nii, et ettevõtja võib oma äri tuksi keerata

Ametiühingujuht Peep Peterson Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Eesti Ametiühingute Keskliidu juhti Peep Petersoni häirib see, et Eesti ettevõtetes on liiga vähe Skandinaavialikku demokraatiat ja liiga palju üleolevat suhtumist, et kapitalist võib oma äriga teha, mida vaid ise tahab. 

«Ei saa olla päris nii, et pangajuht ütleb, et ettevõtjal on põhiseaduslik õigus oma äri tuksi keerata,» ütles Peterson reedel toimunud Keskerkonna maksukonverentsil, viidates Luminori juhile Erkki Raasukesele, kes niimoodi salaja lindistatud eravestlustes panga ametiühingute esindajatele ütles.

Peterson rõhutas, et ettevõte ei ole pelgalt kapitalisti omand, vaid see kuulub ka töötajatele ning on üleüldse rohkem ühiskondlik asi. Ühelt poolt on see lihtsalt moraalselt õige, kuidas teisalt annab töötajate väärtustamine tema sõnul ka majandusliku efekti: töötajad pressivad palka juurde ja sunnivad niimoodi ettevõtjat efektiivsemaks muutuma ja kasvõi uutele turgudele murdma.

Peterson ütles, et Eesti ametiühingud on alates taasiseseisvumisest võtnud suuna liikuda Põhjamaise ühiskonna suunas. «Kõik tegevused, mida me välja pakume, on seotud sellega, et me tahaks elada Põhjamaises ühiskonnas. See on eestlastel veres.»

Ta tõi näiteid, et kui eestlased naasevad näiteks Soomest või Rootsist töölt, on nad sealsest töökultuurist vaimustuses: palk on parem, õhustik on parem ja nõrgematest hoolitakse. «See karjub selle järgi, et ka meie peaks olema ja käituma nagu Põhjamaa,» rääkis Peterson.

«Põhjamaade loogika on olnud see, et kedagi ei jäeta maha. See oli tegelikult ka meie vabariigi algne idee. Kui me loeme iseseisvusmanifesti, siis seal oli kesksel kohal, et kedagi ei jäeta maha, et me liigume kõik koos ja hoiame kokku ja aitame nõrgemaid,» kirjeldas ametiühingujuht.  

Petersoni arvates on selline suhtumine meie ühiskonnast aga kadunud. Ta põhjendas seda näitega, kus uuest aastast jõustuvat maksuvaba tulu tõusu 500 euroni kritiseerivad eelkõige jõuakad inimesed, kes peavad hakkama rohkem maksma. «Kolm neljandikku töötajatest sellest reformist tegelikult võidavad, aga nende häält me kahjuks ei kuule,» nurises Peterson.

See annab tema sõnul tunnistust parempoolsete, eelkõige Reformierakonna valitsuste jätkuvast mõjust. «Oleme kogu soodustanud, et rikkad saaksid rikkamaks. Oleme nii võimsalt soodustanud kapitali kogumist, et oleme täiesti ära unustanud teised,» selgitas mees.

Kuigi uuest aastast jõustuv tulumaksuvaba miinimumi tõus 500 euroni muudab Eesti maksukoormust õiglasemaks, ei ole ametiühingud sellega veel rahul. See süsteem on liiga keeruline ja soodustab skeemitamist, manipuleerimist ja ümbrikupalkade maksmist, leidis Peterson.

«Seda uut maksusüsteemi, andke andeks, käsitleme ka meie ajutisena,» ütles ta. See tähendab, et ametiühingud töötavad jätkuvalt edasi selle nimel, et Eestis kehtestataks astmeline tulumaks.