Päevatoimetaja:
Sander Silm

Soome paneb Euroopa närvid proovile

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Põlissoomlaste juht Timo Soini.
Põlissoomlaste juht Timo Soini. Foto: SCANPIX.

Soome lükkas Portugali-abi toetamise otsuse edasi ja seadis seega uuesti kahtluse alla võimaluse, et ELi rahandusministrid tuleval nädalal Brüsselis 78 miljardi eurose paketi üksmeelselt heaks võiksid kiita.


Soome liidrite läbirääkimised jooksid eile liiva, kuna otsuse osas võtmelist rolli mängivad sotsdemokraadid tõstatasid taas nõudmise, et erainvestorid peaksid ELi päästeoperatsioonides osa maksumaksjate koormast enda õlule võtma.

Kõrged Soome valitsusametnikud väljendasid lootust, et parlament jõuab siiski Portugali-abile õigeaegselt oma õnnistuse anda – et olla valmis 16.-17. mail toimuvaks ELi rahandusministrite tippkohtumiseks.

Sotsiaaldemokraatlik partei teatas aga, et toetab plaani vaid tingimusel, et Soome surub läbi muudatused, mis arvestavad Soome valijate viha euroalas vallandunud maksumaksjate rahaga teostatavate päästeoperatsioonide laine üle.

Soome poliitika keeb kui nõiakatel pärast seda, kui euroskeptilised Põlissoomlased aprillikuistel üldvalimistel ligi viiendiku häältest endale napsasid, seades küsimärgi alla Helsingi senise eurokuuleka reputatsiooni.

Erinevalt teistest euroala riikidest vajab Soome ELi väljaupitamis-operatsioonides osalemiseks parlamendi heakskiitu. Sellest tulenevalt sõltub Portugali-diil nüüd aga Soome parlamentääride armust ja halastusest, kuna ELi toetus peab igal juhul olema üksmeelne ja ühehäälne.

Peaministrikandidaat Jyrki Katainen üritab panna parlamenti abipaketti heaks kiitma enne, kui moodustub uus Soome valitsus.

Täna toimuma pidanud parlamendihääletus lükkus edasi reede peale.

Euroopa majandusvolinik Olli Rehn andis küsimusele, kas üks riik võib Portugali programmi muudatusi sisse suruda, ettevaatliku vastuse: «Abipakett vajab ühehäälset heakskiitu, mis tähendab seda, et iga liikmesriik loeb.»

Copyright The Financial Times Limited 2011.

 

Tagasi üles