IRLi maksueksperiment läks riigile maksma pea 2 miljonit eurot

Juhan Parts selgitab IRLi valimisreklaamis maksureformi. Foto: Ekraanitõmmis Youtube'i videost

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) initsiatiivil sündinud madalapalgaliste tulumaksutagastuse süsteemi ehitamine maksis riigile 1,7 miljonit eurot, kuid praegu on see prügikastis. Taoliste eksperimentide eest hoiatavad isegi rahandusministeeriumi ametnikud. 

Mäletatavasti oli madalapalgaliste maksuvaba tulu tõstmine üks IRLi 2015. aasta parlamendivalimiste põhilubadusi. Tõenäoliselt meenub siinkohal paljudele reklaam, kus Juhan Parts selgitas munade kaudu poemüüjale IRLi maksureformi. 

Kuna IRL päris oma tahtmist ei saanud, leppis toonane koalitsioon (mida juhtis Reformierakond) kokku hoopis madalapalgaliste tulumaksutagastuse süsteemis, mis nägi ette, et inimesed, kes teenisid kuus näiteks 480 eurot, said järgmisel aastal riigilt 708 eurot tulumaksu tagasi. Selle vilju saidki paljud inimesed tunda tänavu kevadel.

2016. aasta novembris alustanud Jüri Ratase valitsus tõmbas sellele kriipsu peale ja kehtestas järgmise aasta algusest hoopis uue süsteemi, mis tõstab madalat ja keskmist palka teenivate inimeste kuise maksuvaba tulu 500 euroni. Seega jäi IRLi maksutagastuse eluiga lühikeseks. 

See tähendab, et keeruline ja kallis arvestussüsteem töötati küll välja, kuid mingit pikaajalist rakendust see ei leidnud (üks aasta välja arvata). Eelkõige võib see meelehärmi põhjustada rahandusministeeriumi tublidele ametnikele, kes poliitikute ideid realiseerima peavad.

Nii ütleski näiteks praeguse valitsuse maksupoliitika olulisemaid arhitekte, rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov, et ta loodab, et taolisi eksperimente rohkem ei tehta.  

«Mitte et see (madalapalgaliste tulumaksutagastus – toim) halb idee oleks olnud. Meid on ammu Euroopast kritiseeritud, et meie madalapalgaliste maksukoormus on liiga kõrge. Aga siiski selliste eksperimentide eest ma hoiataksin. Seda ei peaks enam kordama,» rääkis Jegorov reedel toimunud Keskerakonna maksukonverentsil.

Jegorovi sõnul julgeb ta madalapalgaliste maksutagastust tõesti eksperimendiks nimetada, kuna see kestis vaid aasta, aga selle üles ehitamine maksis riigile kopsaka summa – 1,7 miljonit eurot.

Valitsuse uued maksud on veelgi kallimad

Kuna rapsimist on üksjagu palju olnud, loodab Jegorov siiralt, et uuest aastast jõustuv maksuvaba tulu tõstmine 500 euroni on pikaajaline otsus, mida ei asuta kohe ümber tegema. «Ma julgen seda tõesti suureks reformiks nimetada. Selle üles ehitamine maksis samuti raha. Me sõltume väga palju infotehnoloogiast, mille opereerimine võib odav olla, aga ehitamine mitte. Seega, pikka iga sellele uuele tulumaksureformile,» soovis Jegorov. 

Näiteks praeguse valitsuse maksumuudatuste arenduskuludeks on maksuameti sõnul ette nähtud ligi 8 miljonit eurot. Suurem osa sellest kulub maksuvaba tulu süsteemi, aktsiisimuudatuste, füüsilise isiku tulu deklareerimise ja ettevõtluskonto süsteemide üles ehitamise peale. Tõsi, täpsed kulud selguvad pärast arenduste valmimist, selgitas maksuameti pressiesindaja Rainer Laurits.

Mis puudutab tulumaksuvabastuse tõstmist 500 euroni, siis seda peab Jegorov heaks ja oluliseks sammuks, mis jätab madalamat palka teenitavatele inimestele rohkem raha kätte.  

Samuti tõi asekantsler välja, et kuna maksuvaba tulu on kasulik neile, kes käivad tööl, annab see positiivse panuse tööjõupuuduse leevendamisse ning parandab riigi konkurentsivõimet. «Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine on väga oluline instrument, millega meelitatakse neid, kes veel pole tööjõuturul, tööjõuturule tulema,» ütles ta.

Jegorovi sõnul on inimeste hirmud uuel aastal jõustuva maksureformi kohta paljuski alusetud. «E-maksuametist saab jälgida oma maksuvaba tulu ja maksuarvestust kas või iga päev,» ütles ta ning soovitas kartuse korral märkida tulumaksuvabastuseks 500 eurost pigem väiksem summa, et siis tuludeklaratsiooni kaudu saaks kevadel maksuametilt tagastuse.