Pensionifondid teisest pensionisambast: paljude jaoks on see ainus pikaajaline sääst

Hoiupõrsas. Foto: Caro/Preuss

Nii Swedbanki kui Tuleva pensionifondide juhid peavad IRLi juhi Helir-Valdor Seedri ettepanekut teise pensionisamba ärakaotamise osas halvaks mõtteks.

«Eesti üheks suureks probleemiks on pensionisäästude madal tase. Paljude inimeste jaoks on teine sammas jätkuvalt ainuke pikaajaline sääst ja kui see ära kaotada, on arvestatav hulk inimesi tulevikus selgelt hädas,» märkis Swedbanki pensioni ja investeerimise valdkonnajuht Kaire Peik.

Sellega nõustub ka Eesti ainsa pensioniühistu Tuleva juht Tõnu Pekk. «Oma tuleviku jaoks raha kogumise kohustuslikuks tegemine on minu arvates tähtis ja väga hästi õnnestunud osa Eesti pensionisüsteemist.» 

Pekk märkis, et majandusteadlased üsna ühel nõul selles, et kohustuslik kogumine on sisuliselt ainus viis aidata inimestel alustada säästmist piisavalt vara ja teha seda järjepidevalt, et saavutada ilma väga suurte ohverdusteta mõistlik elujärg täiskasvanuelu teises pooles. 

Esmakordselt 1. septembril oma ideed tutvustanud IRLi juht Helir-Valdor Seeder on veendunud, et Eesti pensionisüsteem on sellisel kujul, nagu ta täna üles on ehitatud, oma aja ära elanud ja pensionireform on Eesti riigi suurim ebaõnnestumine. 

Seetõttu peaks riik lõpetama maksed teise pensionisambasse ja laskma inimesel ise vabatahtlikult otsustada, kuidas ta oma pensionipõlve kindlustada tahab. Seeder on seda meelt, et teine pensionisammas tuleb samastada kolmanda pensionisambaga. 

«Inimesele peab jääma vabadus ja kohustus otsustada ise oma tuleviku kindlustamise üle. Valikuid on selleks palju: investeeringud kinnisvarasse, väärismetallidesse, ettevõtlusse, lastesse või vabatahtlikku pensionifondi,» loetles IRLi juht ja riigikogu liige eilses arvamusloos.

Swedbanki pensioni ja investeerimise valdkonnajuhi Kaire Peigi sõnul on suuremaks probleemiks Eesti pensionisüsteemi puhul hoopis see, et enamik inimesi ei ole valmis iseseisvalt ja piisaval määral pensioniks koguma ning Eesti demograafilist olukorda vaadates on ilmselge, et riigi võimalused pensionide maksmiseks on piiratud.

«Seega pigem võiks mõelda selle peale, kuidas saaks teist sammast paindlikumaks muuta. Näiteks võiks anda inimestele võimaluse soovi korral oma panust teise sambasse suurendada,» pakkus ta.

Tõnu Peki sõnul on Eesti inimesed kohustuslikku pensionisambasse tänaseks kogunud ligi neli miljardit eurot. «Teisisõnu: kui me seda raha säästnud poleks, oleksime palju halvemas seisus. Ja kui me säästmise täna lõpetame, siis oleme homme halvemas seisus,» nentis ta Seedri ettepaneku valguses.

Ta selgitas, et kui pensionimaksed tehakse vabatahtlikuks, tähendaks see enamiku inimeste jaoks pensioniks säästmise lõpetamist. «Poliitikutel tuleb pensionisüsteemi valukohti lahendada, aga hr Seederi idee rakendamine tooks minu arvates suuremaid probleeme kui meil täna on,» on Tuleva juht veendunud.

Mis puudutab aga Seedri ettepaneku jagada tänane teise samba pensioniraha juba praegu pensionil olevate inimeste pensionitõusuks, siis Peki hinnangul teeb IRLi juht sellega ettepaneku võtta raha täna tööl käivate inimeste laste taskust ja tõsta see samade inimeste vanemate taskusse. 

«Pole lihtne öelda, kus on tasakaal – kas peaksime rohkem toetama oma emasid ja isasid või investeerima sellesse, et me ise ei vajaks tulevikus oma lastelt toetust. Kindlasti on vale seda ettepanekut serveerida investeeringuna lastesse: tegu on täpselt vastupidise ideega,» märkis Pekk.

Tema sõnul pole kaasajal enam hea plaan suhtuda lastesse kui majandusüksustesse, mis peaksid töötama sinu pensionisambana. «See tundub retsept, mis võib tuua palju pettumust kõigile asjaosalistele.»