Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2017/12/07/7386831t1h8da3.jpg)
Kolmapäeval Brüsselis peetud Euroopa rahaliidu reformikava tutvustanud pressikonverents muutus kohati üsna tormiliseks ühest küljest sellepärast, et seda ei esitlenud Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, vaid asepresident Valdis Dombrovskis koos majandus- ja rahandusvolinik Pierre Moscovici ja eelarvevolinik Günther Oettingeriga. On ju tegemist komisjoni praeguse koosseisu ühe olulisema reformiga ning nii mõnegi ajakirjaniku arvates oleks pidanud selle kava esitlema just Juncker.
Eurotsooni reformide kogupaketi, mis peaks päädima Euroopa majandus- ja rahaliidu täieliku asutamisega 2025. aastaks, loomise ajendiks on Euroopa võlakriis, mis selle kümnendi alguses seadis ohtu eurotsooni püsimajäämise. Meil toonitatakse, et kriisi põhjuseks oli Kreeka ja teiste, peamiselt lõunariikide eelarvete tasakaalustamatus. See on tõsi, aga vaid mündi üks pool.