SUUR GRAAFIK: eestlased kulutavad euroliidus enim pere-eelarvest alkoholile

Eestlased alkoholileti ääres Kristiine Keskuses Foto: Mihkel Maripuu

Hiljuti avaldatud Eurostati andmete kohaselt kulub eestlastel Euroopa Liidu liikmesriikidest suurim osa pere-eelarvest alkoholile. Meile järgnevad lätlased 2. kohal ja leedukad 3. kohal. Põhjanaabrid soomlased leiab aga 6.-7. kohalt koos ungarlastega.

Lõppeva nädala esmaspäeval avaldatud statistika kohaselt kulutasid ELi liikmesriikide kodanikud 2016. aastal alkoholile kokku ligi 130 miljardit eurot. Keskmiselt moodustasid alkoholile kulutatud summad 1,6 protsenti ELi elanike pere-eelarvest, 0,9 protsenti ELi keskmisest SKT-st või siis üle 250 euro ühe ELi kodaniku kohta.

Küll aga märgib Eurostat, et nende numbrite hulka ei ole arvestatud neid alkohoolseid jooke, mida on tarbitud kas restoranides või hotellides. Ka tasub silmas pidada, et nende koguste hulka on arvestatud ka välisturistide sooritatud ostud nendes riikides.

Balti riigid juhivad alkoholikulutuste edetabelit

Väljaminekud, mida ELi kodanikud teevad pere-eelarvest alkoholile, jäid samasse suurusjärku näiteks ravimitele, meditsiinivahenditele ja -seadmetele tehtavate kulutustega ning olid mõnevõrra kõrgemad nendest kuludest, mis tehti 2016. aastal kas sotsiaalkindlustusele või haridusele.

Suurima osa pere-eelarvest kulutab ELi liikmesriikidest alkoholile Baltikum. 2016. aasta statistika kohaselt kulutasid eestlased 5,6 protsenti, lätlased 4,8 protsenti ja leedukad 4,2 protsenti pere-eelarvest alkoholile. Neile järgnesid Tšehhi ja Poola, kus mõlemas oli osakaal 3,6 protsenti ning 6. ja 7. kohal olid 2,9 protsendiga Ungari ja Soome.

Kõige vähem kulutasid pere-eelarvest alkoholile aga hispaanlased (0,8 protsenti), kreeklased ja itaallased (mõlemad 0,9 protsenti). Neile järgnesid austerlased (1,3 protsendiga), portugallased 1,4 protsendiga ning sakslased 1,5 protsendiga. 

Kuigi suuremas osas ELi liikmesriikidest on alkoholile tehtavad kulutused jäänud 2006. aasta tasemele, on nende kulutuste osakaal 2006. ja 2016. aasta võrdluses kasvanud enim Küprosel ning Tšehhis. 

Kui 2006. aastal moodustasid alkoholile tehtavad kulutused Kürprosel 1,6 protsenti pere-eelarvest, siis 2016. aastaks oli see kasvanud kahe protsendini. Ka Tšehhis on toimunud 0,4 protsendi punktiline kasv. Kui 2006. aastal kulutasid tšehhid 3,2 protsenti pere-eelarvest alkoholile, siis 2016. aastaks oli see number kasvanud 3,6 protsendini.

Kuigi Lätis ja Leedus kulutatakse sarnaselt Eestil ELis suurim osa pere-eelarvest alkoholile, kuuluvad nad nende riikide hulka, kus on 2006. aasta näitajate võrdluses suurim langus toimunud.

Kui 2006. aastal kulutati Leedus 5,2 protsenti pere-eelarvest alkoholile, siis 2016. aastaks langes see arv 4,2 protsendile. Ehk langus on toimunud pea ühe protsendipunkti ulatuses. 

Leedule järgnevad suurima languse läbi teinute nimistus Bulgaaria, Läti ja Soome, mis on 2006. aastaga võrreldes vähendanud alkoholile tehtavate kulutuste osakaalu 0,5 protsendipunkti võrra.

Ka suurimad pahede tarbijad üldiselt

Eestlaste olukord palju ei parane, kui lisada alkoholile tehtavatele kulutustele ka väljaminekud, mis tehakse sigarettidele - ehk kui vaadata pahedele minevaid kulutusi üldisemalt.

Selles osas jagab Eesti Luksemburgiga 1. ja 2. kohta, kuna mõlemas riigis kulus 2016. aastal alkoholile ja tubakale keskmiselt 8,5 protsenti pere-eelarvest. 3. kohal oli Tšehhi 8,4 protsendiga, 4. kohal 7,9 protsendiga, 5. kohal Ungari 7,6 protsendiga ning 6. kohal Leedu 6,4 protsendiga. 

Eesti kuulub veel ühe edetabeli üsna tippu, nimelt nende kulutuste osakaalu osas, mida perekonniti tehakse toidule.

Kui selles osas oli 2016. aastal suurima kulutuste osakaaluga 1. kohal Leedu (20,6 protsenti pere-eelarvest), siis Eesti on 2. kohal 18,7 protsendiga. 3. kohal oli Bulgaaria 17,9 protsendiga, 4. kohal Läti 16,5 protsendiga ning 5. kohal Kreeka 16,3 protsendiga.

Vaata graafikult lähemalt nii alkoholikulutuste osakaalu pere-eelarvest kui ka kulutuste suurust liikmesriigiti.