/nginx/o/2017/12/07/7386031t1h90bb.jpg)
IRLi esimees Helir-Valdor Seeder tõstatas tänases Postimehe arvamusloos arutelu Eesti tänase pensionisüsteemi efektiivsuse üle. Juba septembri alguses, kui poliitik esimest korda teise pensionisamba ärakaotamise ideed tutvustas, avaldasid osalised idee suhtes suurt skeptilisust.
Esmakordselt 1. septembril oma ideed tutvustanud Seeder on veendunud, et Eesti pensionisüsteem on sellisel kujul, nagu ta täna üles on ehitatud, oma aja ära elanud ja pensionireform on Eesti riigi suurim ebaõnnestumine. Seetõttu peaks riik lõpetama maksed teise pensionisambasse ja laskma inimesel ise vabatahtlikult otsustada, kuidas ta oma pensionipõlve kindlustada tahab.
Seeder on seda meelt, et teine pensionisammas tuleb samastada kolmanda pensionisambaga. «Inimesele peab jääma vabadus ja kohustus otsustada ise oma tuleviku kindlustamise üle. Valikuid on selleks palju: investeeringud kinnisvarasse, väärismetallidesse, ettevõtlusse, lastesse või vabatahtlikku pensionifondi,» loetles IRLi juht ja riigikogu liige täna avaldatud arvamusloos.
Vastutustundetu ettepanek
«Helir-Valdor Seeder – ma arvan, et teie aeg poliitikas on ümber. Ja nii arvavad ka ülejäänud 706 185 teise sambaga liitunut. See ei ole mitte ainult rumal, vaid kriminaalselt vastutustundetu, mida te suust välja ajate,» märgib Seedri tänast arvamuslugu sotsiaalmeedias kommenteerides PRFoodsi juht Indrek Kasela, kes muuhulgas kuulub ka pensioniühistu Tuleva asutajate ringi.
Sellele, et tegemist on vastutustundetust eelarvepoliitikast tuleneva arvamusavaldusega, juhib tähelepanu ka Eesti Panga analüütik Kaspar Oja. «Mina ei taha, et minu lapsed peaksid tulevikus maksma kinni nende pensioni, kes tööelu jooksul kõik teenitu mugavale elule kulutasid ega pensioniks midagi kõrvale ei pannud. Sellistel pole sageli ka lapsi, aga pensioniikka jõudes on nad kindlasti valmis minu laste makse tõstma,» märgib ta sotsiaalmeedias.
Ka tuletab Oja meelde, et väga tinglik on antud juhul rääkida riiklikest maksetest teise pensionisambasse. «Tegemist on meie endi makstud sotsiaalmaksuga, mis pensionifondidesse suunatakse. Tulevikus saame selle arvelt vähem pensioni esimesest sambast,» sõnab Eesti Panga analüütik.
Väikeinvestor Jaak Roosaare märkis juba septembri alguses – kui Seeder esimest korda teise samba ärakaotamisega välja tuli –, et arvatavasti ei oota keegi enam, et teise samba pensionimaksed neid pensioniea saabudes tohutult rikkaks teeks, küll aga on see ikkagi parem kui mitte midagi.
«Ma olen üldse igasuguste revolutsioonide vastu, mis mõjutab inimese pikaajalisi plaane. Väga raske on midagi planeerida, kui riik iga natukese aja tagant kannapöörde teeb. Nii et põhimõtteliselt oleks selline radikaalne muudatus ebakindlust suurendav ja niigi inimeste väikest usaldust riigi vastu veelgi kahandav,» põhjendas Roosaare.
Kuigi investor tunnistas, et on isegi juba aastaid olnud teise pensionisamba häälekas kriitik, näeb tema siin pigem lahendusena luua inimestele sajaprotsendilist aktsiariski võimaldav ilma või minimaalse) haldustasuta ja turustuskuludeta riiklikult hallatav globaalne indeksfond.
Kuivõrd selle on nüüd Tuleva ära teinud, siis kogu süsteemi ärakaotamise asemel oleks vaja lahendada hoopis järgmine suur probleem – kogutud summa väljamaksmine.
«Minu enda lemmiklahendus oleks fondipension, mis praegu on lubatud ainult väga suure ja väga väikese pensionisumma puhul, ja näiteks võimalus maksta igal aastal fondist välja kuni viis protsenti kogunenud varadest,» pakkus siinkohal Roosaare.
Vabatahtlikult keegi pensionipõlve ei kindlusta
Eestis tegutsevate pensionifondide sõnul on väljavaade, et inimesed ise pensionipõlvele mõtlema hakkavad, üsna ebatõenäoline. Kuigi ühiskonnas teadvustatakse pensioniks kogumise vajadust, siis reaalsuses inimesed vabatahtlikult kaugesse tulevikku ette ei mõtle ning pensioniks ei säästa.
«Ka praegu saavad inimesed ise erinevatel viisidel pensionieaks tagavara koguda, kuid paraku neid iseseisvaid kogujaid on väga vähe,» tõi välja LHV Varahalduse juhatuse esimees Mihkel Oja. Sama kinnitas ka varasema Nordea Pensions Estonia, nüüdse Luminor Pensions Estonia juhatuse esimees Angelika Tagel.
«Eestis on vabatahtlik kogumine kolmandasse pensionisambasse maksusoodustusega motiveeritud, ent sellegipoolest säästavad vabatahtlikult endale lisapensioni vaid vähesed,» lisas ta. Tagel märkis, et trend on olnud tegelikult vastupidine ootustele – kolmanda samba kasutajate arv on hoopis vähenenud võrreldes viie aasta taguse ajaga.
Luminori pensionifondide juht on veendunud, et kui kaotada teise pensionisamba kohustuslikkus, siis on see samm tagasi Eesti ühiskonna ja inimeste tuleviku kindlustamisel. «Praegusel kujul eksisteeriv teine sammas ei ole olnud mõeldud mitte kiireks rikastumiseks, vaid eesmärk on korvata esimese pensionisamba suhtelist vähenemist, mida tingib elanikkonna vananemine. Seda ei tohi unustada,» toonitas Tagel.
Ka tõi ta välja, et kui Eestis makstakse teise pensionisambasse koos riikliku maksega kuus protsenti ja erandkorras aastatel 2014–2017 kuni üheksa protsenti, siis meie naabruses on ka riike, kuhu läheb kogumispensionisse üle 20 protsendi palgast. «See on väga suur erinevus, mistõttu ei saagi oodata siinmail sama suurt pensioni kui teistes põhjariikides,» märkis Tagel.
LHV Varahalduse juht Mihkel Oja lisas, et kuigi esmapilgul võib pensionifondidesse kogutud raha tunduda suure summana, siis kui süveneda ja vaadata, mitu aastat oleks võimalik pensionäridel seda raha kasutada, on paratamatu järeldus, et tuleviku tarbeks peame koguma rohkem, kui seda täna teeme. «Tänane olukord pigem näitab, et inimesed ei ole end pensionieaks majanduslikult kindlustanud ja on sunnitud pensionile jäädes oluliselt oma elukvaliteedis järele andma,» tõdes ta.
Ka ütles Oja, et kuigi ideaalses maailmas ei peaks üldse kedagi pensionit kohustuslikus korras sundima koguma, arvestab eksisteeriv süsteem ühiskonna mitmekesisusega, aidates kindlustada ka nende tulevikku, kes igapäevaselt selle kindlustamisega aktiivselt ei soovi või ei oska tegeleda.
Ei ole väga teisi valikuid
Kui Seeder põhjendab teise pensionisamba ärakaotamist sellega, et tänane süsteem ei ole jätkusuutlik, siis Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimehe Mart Jesse sõnul saigi kogumispension maksusüsteemi ja ennekõike pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks üleüldse ellu kutsutud.
«Meil tasub olla enda suhtes aus ja tunnistada – vähenev töötajaskond ei suuda tulevikus mitte kuidagi teisiti suurenevat pensionäride arvu ülal pidada.» Ka märkis kindlustusseltside liidu juht, et alternatiivid kohustuslikule kogumisele ei ole just ülemäära ahvatlevad. «Jätkata pensioniea tõstmist, tõsta makse või vähendada pensione,» loetles Jesse.
Tänases arvamusloos käis Seeder välja ka valdkonnad, kuhu võiks Eesti riik teise pensionisamba raha suunata. 2017. aastal makstavast 314 miljonist eurost võiks tema sõnul 167 miljonit minna pensionide kümneprotsendiliseks tõstmiseks, 100 miljonit demograafilisteks, peamiselt iibetõusu meetmeteks ning 47 miljonit haridusvaldkonna rahastuse parandamiseks.
«Seeder näeb küll võimalust kogumispension ära lõpetada ja raha suunata mujale, aga jätab vastamata iga vananeva elanikkonnaga riigi pensionisüsteemi ühe põletavama küsimuse – kuidas tagada pensionite väljamaksed nii, et riik ei muutuks maksejõuetuks või pensionärid ei jääks nälga?» küsib siinkohal aga Jesse.
Välismaised pensionifondid võiks raha Eestisse tuua
Ta on küll nõus sellega, et kogumispensionite süsteemi peab arendama, kuid leiab, et arvamus, nagu riik ja pensionärid saaksid tulevikus toime tulla ilma selleta, on enesepettus.
«Teisisõnu, kui kohustuslik kogumispension kaotada, tuleb praeguste demograafiliste arengute taustal arvestada, et pensionisüsteem muutuks tuleviku maksumaksjatele ebamõistlikult koormavaks,» on kindlustusseltside juht veendunud.
Luminori pensionifondide juht Angelika Tagel on seisukohal, et kui eestlased tahavad pensionivara kasvatada, siis tuleks regulaarseid sissemakseid pigem suurendada, mitte vähendada. Ka märkis ta, et kõige tõhusam vahend varade kasvatamisel pikaajalises plaanis on regulaarne igakuine säästmine. «See on saanud korduvalt kinnitust nii akadeemiliste uuringute kui ka praktika läbi,» kinnitas Tagel.
Mihkel Oja LHVst lisas, et kahtlemata väärib laiemat arutelu pensionifondide roll Eesti majanduse üleüldises elavdamises. «LHVs usume, et koos pensionifondide mahu kasvuga peab kasvama ka nende tähtsus Eesti majanduse jaoks. Peame realistlikuks, et järgneva viie aastaga teevad pensionifondid kokku Eestisse investeeringuid 1–2 miljardi euro ulatuses,» tõi ta välja.
Küll aga tõdes ta, et niivõrd ambitsioonika eesmärgi jaoks oleks juba vaja, et ka teised pensionifondid väljaspool Eestit hakkaks siinsete ettevõtete poole vaatama.
KOMMENTAAR
Toomas Tõniste, rahandusminister (IRL)
Ettepanekud selle kohta, kuidas teist pensionisammast või pensionsüsteemi laiemalt muuta, on osa ühiskondlikust arutelust. Helir-Valdor Seederi artikkel ei ole ühegi kohe esitatava eelnõu seletuskiri, vaid laiema vaatega kirjutis.
Kas ja kuidas Eesti pensionisüsteemi või kitsamalt teist sammast edaspidi muudetakse, sõltub valijate tahtest ja riigikokku valitud erakondade võimest muudatustes kokku leppida.
/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)