«Seeder näeb küll võimalust kogumispension ära lõpetada ja raha suunata mujale, aga jätab vastamata iga vananeva elanikkonnaga riigi pensionisüsteemi ühe põletavama küsimuse – kuidas tagada pensionite väljamaksed nii, et riik ei muutuks maksejõuetuks või pensionärid ei jääks nälga?» küsib siinkohal aga Jesse.
Välismaised pensionifondid võiks raha Eestisse tuua
Ta on küll nõus sellega, et kogumispensionite süsteemi peab arendama, kuid leiab, et arvamus, nagu riik ja pensionärid saaksid tulevikus toime tulla ilma selleta, on enesepettus.
«Teisisõnu, kui kohustuslik kogumispension kaotada, tuleb praeguste demograafiliste arengute taustal arvestada, et pensionisüsteem muutuks tuleviku maksumaksjatele ebamõistlikult koormavaks,» on kindlustusseltside juht veendunud.
Luminori pensionifondide juht Angelika Tagel on seisukohal, et kui eestlased tahavad pensionivara kasvatada, siis tuleks regulaarseid sissemakseid pigem suurendada, mitte vähendada. Ka märkis ta, et kõige tõhusam vahend varade kasvatamisel pikaajalises plaanis on regulaarne igakuine säästmine. «See on saanud korduvalt kinnitust nii akadeemiliste uuringute kui ka praktika läbi,» kinnitas Tagel.
Mihkel Oja LHVst lisas, et kahtlemata väärib laiemat arutelu pensionifondide roll Eesti majanduse üleüldises elavdamises. «LHVs usume, et koos pensionifondide mahu kasvuga peab kasvama ka nende tähtsus Eesti majanduse jaoks. Peame realistlikuks, et järgneva viie aastaga teevad pensionifondid kokku Eestisse investeeringuid 1–2 miljardi euro ulatuses,» tõi ta välja.
Küll aga tõdes ta, et niivõrd ambitsioonika eesmärgi jaoks oleks juba vaja, et ka teised pensionifondid väljaspool Eestit hakkaks siinsete ettevõtete poole vaatama.
KOMMENTAAR
Toomas Tõniste, rahandusminister (IRL)
Ettepanekud selle kohta, kuidas teist pensionisammast või pensionsüsteemi laiemalt muuta, on osa ühiskondlikust arutelust. Helir-Valdor Seederi artikkel ei ole ühegi kohe esitatava eelnõu seletuskiri, vaid laiema vaatega kirjutis.
Kas ja kuidas Eesti pensionisüsteemi või kitsamalt teist sammast edaspidi muudetakse, sõltub valijate tahtest ja riigikokku valitud erakondade võimest muudatustes kokku leppida.