/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2017/08/24/7025071t1he73a.jpg)
USA senatis pälvis laupäeva varahommikul napi heakskiidu eelnõu, millega kavandatakse viimase 31 aasta suurimaid muudatusi riigi maksusüsteemis.
USA liikus maksureformile sammu lähemale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Senati istung lõppes öötundidel, kui kojas enamuses vabariiklased suutsid ületada omavahelised erimeelsused ja said eelnõud pooldama 51 senaatorit. Vastu hääletasid vabariiklane Bob Corker ja 48 demokraadist senaatorit.
Kuna valitsus kartis, et hääletus võib jääda viiki, siis viis lõpphääletuse läbi asepresident Mike Pence, kes peab viigi korral selle oma häälega murdma.
Senat kiitis heaks enda versiooni maksureformist ja esindajatekoda oli oma versiooni heaks kiitnud juba varem. Nüüd tuleb kaks eelnõud kokku sobitada ja saata see uuesti esindajatekotta ja senatisse heakskiitu saama. Kui sobitatud eelnõu läbib mõlemad kojad edukalt, siis liigub see presidendi lauale allkirjastamiseks.
Senati eelnõu on 479 lehekülge pikk.
Mõlemas eelnõus tahetakse kärpida ettevõtte tulumaksu 35 protsendilt 20 protsendile ning mõnevõrra vähendada ka üksikisikute maksukoormust.
Senati eelnõu oli 24 tundi varem lagunemise äärel. Muudatuste rakendumisel prognoositakse, et USA võlakoorem suureneb järgmise 10 aastaga 1,5 triljonit dollarit ja mitmed vabariiklastest senaatorid ei soovi võlakoorma suurenemist.
Valitsus argumenteerib, et maksukärped suurendavad majanduskasvu sedavõrd, et lõppastmes eelarve puudujääk ei kasva. Kongressi parteideülene komisjon aga leidis, et valitsuse prognoositud kasvu sissearvestamise järel suureneb puudujääk ikkagi ühe triljoni dollari võrra.