Hea toon: kodumaine toit ohtlikus koguses taimekaitsevahendite jääke ei sisalda

Eestis tehtud uuringud näitavad, et eesti päritolu toidul taimekaitsevahendite jääke ei leidu. Foto: Caro / Seeberg/Caro / Seeberg

Veterinaar- ja toiduamet ning põllumajandusamet analüüsivad igal aastal erinevaid eesti toidutooteid ja kontrollivad sealt taimekaitsevahendite jääke. Selle eesmärgiks on kontrollida, kas toit vastab toiduohutusele kehtestatud nõuetele.

Toiduohutuse konverentsil andis VTA toiduosakonna peaspetsialist Kadi Padur ülevaate erinevatest toitudest võetud proovides sisaldunud taimekaitsevahendite jääkidest.

Padur rõhutas oma ettekandes, et taimekaitsevahendite leidumine toidus ei tähenda, et vastav toit oleks inimese tervisele ohtlik. Ohtlik võib toit olla vaid juhul, kui taimekaitsevahendeid on toidus oluliselt üle Euroopa Parlamendi ja Nõukogu  määruses kehtestatud piirnormi. Kui VTA avastab, et mõnes toidus on piirnorm ületatud, siis kutsutakse toit turult tagasi.

Lisaks kodumaisele toidule analüüsitakse VTA poolt ka teiste riikide päritolu toitusid. «Aga iga riigi kohus on siiski kontrollida ennekõike oma riigi päritolu toidu nõuetekohasust,» sõnas ta.

2007-2016. läbiviidud analüüsidest selgub, et Eestis müüdavas  toidus  esineb taimekaitsevahendite jääkide piirnormi ületamisi vaid alla kahe protsendi uuritud juhtumitest. Kõige sagedamini on seda juhtunud brokkoliga. «Brokkoli puhul on piirnormi ületanud peamiseks ditiokarbamaadid ning EFSA (Euroopa toiduohutusamet –toim) uurib, kas tegemist võib olla looduslikult esineva ühendite grupiga,» sõnas Padur ja lisas, et tõenäoliselt see nii ongi, sest ka teised Euroopa Liidu riigid on brokkoli analüüsimisel saanud piirnormidest kõrgemad tulemused.

Sinine tähendab, et taimekaitsevahendite jääke toidust leitud ei ole; kollane tähendab, et proovist on leitud vähemalt üks jääk, kuid see on lubatud koguses; punane tähendab, et leitud on vähemalt üks jääk uuritud toidust, mis on ületanud piirnormi.Numbrid joonisel on proovide arvud. «Teised tooted» on kõik ülejäänud proovid kokku, mida on uuritud väga erinevatest toitudest. Foto: Põllumajandusamet

Paduri sõnul on näha ka taimekaitsevahendite jääkide troopilisemate toitude puhul. «Mida troopilisemas kohtades kasvatada, seda rohkem on taimekaitsevahendeid vaja kasutada, sest seal on rohkem kahjureid ja haigusi, mille eest taimi kaitstakse,» selgitas ta.

Euroopa toiduohutusameti poolt läbiviidud uuringutest selgub, et kõige rohkem sisaldavad toidukaitsevahendite jääke oliivid, passiooni vili ja selleri lehed. «Meie toidulaual aga ei ole näiteks oliivid nii tavapärane toit. Nii Eestis kui teistes Euroopa riikides analüüsitud toitudest leitakse taimekaitsevahendite jääke piirnormist suuremates kogustes väga harva, mistõttu võib öelda, et toiduohutus antud kontekstis on tagatud,» märkis Padur.

Ühtlasi tõi Padur välja, et kui võrrelda Eestit teiste EL riikidega, siis võib meid paigutada Soome järel teisele kohale riikidest, mis päritolu toidust leitakse kõige harvem taimekaitsevahendite jääke üle lubatud piirnormi ehk Soome ja Eesti päritolu toidus on taimekaitsevahendite jääkidega kõige vähem probleeme. «Meil ei ole olnud probleeme Eesti päritolu toiduga,» sõnas ta.