:format(webp)/nginx/o/2017/12/01/7365685t1h532d.jpg)
Hiltonis toimunud Nordic Real Estate Forumil ütles varem Kristiine Keskust opereerinud ja T1 kaubandus- ja meelelahutuskeskust arendava ettevõtte Pro Kapital juhatuse liige Allan Remmelkoor, et paljud jaekaupmehed on jäänud mugavustsooni, mistõttu nad kaotavad e-kaubandusele.
«Paljud kaupmehed on laisad ning ei oska oma kontseptsiooni ja teenust kaasajastada, mistõttu seabki e-kaubandus nad löögi alla. Toote kõrval tuleb pakkuda lisandväärtust – teenindust ja elamust, mis inimese kohale ja aina tagasi kutsuks,» sõnas Remmelkoor.
«Uusi rentnikke otsides küsime neilt alati, mis on nende tulevikukontseptsioon ja strateegia. Kuidas nad tagavad oma ellujäämise?» lisas Remmelkoor.
Rootsi ettevõtte The Retail Headquarters tegevjuht Hakan Pehrsson ütles, et ühesuunaline marketing on surnud ning jaekaubanduse edu tagab pidev kommunikatsioon ja kahesuunaline suhtlus oma klientidega ning seda võimalust pakub vaid kaubanduskeskus.
«Kaubanduskeskuste tugevuseks sotsiaalne mõõde ning kaubanduskeskused peavad seda ära kasutama. Inimesed tulevad koos suhtlema ja ostlema. Tulevad ja edvistavad, lihtsalt öeldes,» selgitas Pehrsson.
Pehrssoniga nõustus Ülemiste Keskuse juht Guido Pärnits, kelle hinnangul ei kuuluta e-kaubanduse võidukäik kaubanduskeskuste lõppu, sest e-kaubandus ei paku sotsiaalset lisandväärtust. «Pealegi on Baltimaade kaubanduskinnisvarasse ligipääs läänest erinev, sest klient jõuab ostukeskusesse Baltikumi pealinnades keskeltläbi kümne minutiga – lääne suurlinnades kulub selleks aega ja vaeva,» lisas Pärnits mööndes, et ärimudel siiski on muutumas ning tuleb arvestada langeva tulususe ja tiheneva konkurentsiga.
Paneelis osales ka Rocca al Mare keskust opereeriva Citycon OY asepresident ja finantsjuht Eero Sihvonen, kelle sõnul on e-kaubanduse kasv olnud Baltimaades küll aeglane, kuid nii see ei pruugi jääda.
«Kogemus mujal maailmas näitab, et isegi kui e-kaubanduse kasv on esialgu aeglane siis võib ta lühikese ajaga teha tohutu hüppe – eriti tõenäoline on see näiteks Eestis, kus inimesed on väga teadlikud internetikasutajad,» selgitas Sihvonen.
Tema sõnul ei tähendaks see siiski jaekaubanduse hävingut: «online-kaubandus tapab nõrgad, kuid keskenduda tuleb elamuskaubandusele nagu näiteks kohvikud.»
Panelistid nõustusid, et tuleviku kaubanduskeskus peab e-kaubandusega konkureerimiseks olema enamat kui kast, mille kõrval on parkimisplats. «Näiteks mehed ei kannata kaubanduskeskusi, sest sageli ei paku siseruum neile lõõgastumiseks mitte mingisuguseid võimalusi. Paljude keskuste siseruum on lihtsalt talumatu,» ütles Remmelkoor, kelle hinnangul on ka enamikku vanu keskuseid võimatu ajakohastada, sest kogu nende ülesehitus on lihtsalt aegunud.
Sama arvas Pehrsson lisades, et üha olulisemat rolli mängib näiteks loomuliku valguse olemasolu. «Keskuses peab olema nauditav viibida, vajadusel teha tööd või kasvõi musitada,» lisas Pärnits.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)