:format(webp)/nginx/o/2017/11/17/7321325t1h9b2f.jpg)
Äsja Euroopa Parlamendis taas tööd alustanud Ivari Padari (SDE) hinnangul on volinik Phil Hogani hiljutisest nägemusest Euroopa põllumajanduspoliitika tuleviku osas Eesti põllumeestel palju võita, kuna see võimaldab vähendada nende nõudmiste järgimist, mis meie konteksti raskesti sobituvad. Samas usub Padar, et tulevikku silmas pidades tuleb valmistuda ka selleks, et ELi eelarvet kärbitakse üsna tugevalt.
«See tekst, mis volinik Hogan üleeile välja tõi, on hästi loetav ja enamus valdkondi, mis tahavad sealt sõnumit saada, on ka ära mainitud,» märkis Padar telefoniusutluses Postimehele, viidates kolmapäeval avaldatud põllumajandusvoliniku Phil Hogani nägemusele Euroopa põllumajanduse tulevikust.
Kui Euroopa Komisjoni teatise sisusse lähemalt süüvida, siis Eesti põllumehi huvitab arvatavasti kõige enam see, mis puudutab toetusmäärasid, ja Padari hinnangul on selles osas nüüd väga selgelt välja öeldud, et liigutakse selles suunas, et kõiki ELi põllumehi toetataks võrdsetel alustel.
«Ma ise väga tahaks loota, et kui kunagi hakatakse 2027+ läbirääkimisi pidama, siis selleks ajaks oleks see unustatud teema. Selle asjaga tuleb väga selgelt edasi minna,» rõhutas Eesti eurosaadik. Oluline on see just seetõttu, et tänase eelarvesurve olukorras on tõstatunud teravalt ka nn renatsionaliseerimise teema.
Vältida tuleks ebavõrdsuse süvenemist
«Loomulikult, kui on oht, et põllumajanduses jääb raha vähemaks, siis on ühe osa riikide ja põllumeeste poolt survet, et lubataks täiendavaid riikidesiseseid makseid põllumajanduses,» kirjeldas Padar.
Tema sõnul tuleb sellele kindlalt vastu olla, kuna vältida tuleks olukorda, kus jõukad riigid suudavad juurde maksta ja vähem jõukad ei suuda. Europarlamendi tasandil on Padar seni küll näinud, et renatsionaaliseerimise vastu on radikaalselt nii parem- kui vasakpoolsed parlamendiliikmed.
«Aga! Kui tekib selline olukord, et me teame, mis on uue eelarveperioodi maht, me teame, kui palju maksma läheb Brexit ja kui näiteks tekib selline olukord, kus ühel osal liikmesriikidel kärbitakse põllumajandustoetusi, siis vaieldamatult nendes liikmesriikides tekib väga suur surve, et antaks siseriiklikke võimalusi, et juurdemaksu teha.»
Padari hinnangul võib see surve umbes poole aasta pärast ilmsemaks muutuda. Eelkõige võib see tabada neid riike, kus on suured otsetoetuse määrad. Küll aga märkis eurosaadik, et liikmesriikide hulgas on päris palju tahet, et senine Ida-Lääne konflikt põllumajanduspoliitikas lõppeks ja see teeb ka lõpptulemuse ennustamise üsna raskeks.
Teema, mille Hogan on veel tulevikule mõeldes fookusse võtnud ja mis Padari sõnul väärib väljatoomist, on riskid. «Loodus on läinud väga kapriisseks ja kas või see aasta Eestis, Lätis, Leedus on näidanud, et olukord on hull - üks osa saaki on koristamata,» märkis ta.
Kuigi see on praktiliselt iga-aastaseks probleemiks saanud, ei ole ELi tasandil leitud veel head mehhanismi, kuidas sellega toime tulla. Küll on Komisjon teinud soovituse parema puudumisel siseriiklikke skeeme kasutada.
«Eestil on iseenesest hea siseriiklik võimalus olemas - see on Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES),» kirjeldas Padar. Just MESi kaudu Eesti põllumehed saavad täiendavat riskide kindlustamist teha.
Küll aga on hakatud otsima võimalusi, kuidas nendesse riskikindlustusteemadesse saaks kaasata ka erakapitali. «Iga kord jõutakse Euroopa Komisjonini nö toorest raha küsima ja see ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik,» põhjendas eurosaadik, mis tingib teistsuguste lahenduste vajaduse.
Mis veel puudutab kõiki põllumehi, on lihtsustamine. «Mul on heameel, et härra Hogan on selle tõsiselt ette võtnud - ma olen paarkümmend aastat kuulanud seda juttu, kuidas Euroopa Liidu ühtset põllumajanduspoliitikat tuleb lihtsustada,» kirjeldas Padar.
See on seda olulisem olukorras, kus EL on seadnud endale ambitsioonikad kliimamuutuste eesmärgid, kuid annab liikmesriikidele järjest vabamad käed valida, kuidas seda teha. «Valdkonda püütakse teha mõistlikumaks, vähem bürokraatlikumaks.» Ka märkis Padar, et on üsna selge, et Eestil ei saa olla keskkonnareeglite täitmiseks samasuguseid reegleid, nagu on Belgias või Hollandis.
Võimalus loobuda arututest toimingutest
«Inimesed on ju tigedad, kui kusagilt tuleb mõni eurodirektiiv, mis käsib rumalustega tegeleda,» põhjendas eurosaadik, miks tema hinnangul on see, et liikmesriikidele antakse 2020. aasta järel põllumajanduspoliitika suunamisel vabamad käed, on hea.
Euroopa tasandil on oluliseks teemaks tõusetunud ka noored põllumehed, kellele näiteks Eesti on juba aastaid tähelepanu pööranud, isegi suuri toetusi jaganud. «Nüüd tahab Euroopa Liit suuremat tähelepanu noortele põllumeestele pöörata. Ja siin muutusi tuleb - noortele põllumeestele nähakse suuremaid soodustusi.»
Seda just seetõttu, et üle-euroopaliselt nähakse, et põllumeeste vanus on väga kõrge ning järelkasvu peale ei tule. Padari sõnul on räägitud isegi, et alla 35-aastaseid põllumehi jääb kogu ELis ainult kaheksa protsendi kanti.
Ka tururegulatsioonile pööratakse uue perioodi põllumajanduspoliitikas senisest olulisemat tähelepanu. «Siin tõstatatakse nende põllumajandusorganisatsioonide toetamine, kes siis seal tarneahelas oleks partnerid näiteks kaubandusele,» kirjeldas eurosaadik.
Samuti tahab EL pärast 2020. aastat pöörata rohkem tähelepanu arukate külade arendamisele. «Ma tooks välja just ühe elemendi - lairibaühenduse teema. Ühesõnaga kõik need asjad, mida Eesti siin innovaatiliselt pioneerina juba pikalt edendab,» märkis Padar.
Küll aga tõdes Eesti eurosaadik sarnaselt Hoganiga, et eelarvelistest piirangutest on väga raske rääkida enne, kui on selge, millist mõju hakkab ELi eelarvele avaldama Brexit. See peaks selguma hiljemalt 2018. aasta keskpaigaks.
«Kui see auk on kas või kümme miljardit aastas, siis selgelt on Euroopa Liidul kolm varianti. Esimene variant on kärpimine, teine variant on liikmesriikide SKT-põhiste sissemaksete suurendamine ja kolmas on üle-euroopalised maksud,» loetles Padar. Ta ise usub, et lõpuks valitakse kõiki kolme elementi sisaldav lahendus.
Küll on mõnede netomaksjatest liikmesriikide esindajad öelnud, et nende jaoks oleks sissemakse suurendamine - isegi kui see tänase 1 protsendi asemel tõuseks 1,07 protsendini riigi SKT-st -, punane joon. «Aga enne ei ole ju midagi selge, kui on asjad paika pandud,» möönis Eesti eurosaadik.
Samas märkis Padar, et näiteks regionaalpoliitika valdkonnas on ELi eelarvevolinik Günther Oettinger juba öelnud, et ühtekuuluvusfondide puhul tuleb arvestada brittide lahkumise järel 10-12protsendilise kärpega. «Ma ei usu, et siin kärbetest pääseb. Kärped tulevad ja üsna tugevad,» on Padar veendunud.
Vajavad veel lahendamist
Olles ka varasemalt europarlamenti kuulunud, on Padaril eelmisest ajast ka mõned teemad hingel, mida tahab nüüd ära lahendada.
Toona läks ta otse europarlamendist põllumajandusministriks ja põrkas koheselt nende teemade osas, mis olid just uueks eelarveperioodiks (2014-2020) kokku lepitud, takistuste otsa. «Loomulikult ma tahan siin neid asju ära lahendada,» märkis Padar.
Üks teema puudutab näiteks väikeste loomakarjade toetamist. «Mul oli selline poliitika, et üks suits, üks põllumajanduslik töökoht - et anda väikefarmidele rohkem võimalust endaga toime tulla,» kirjeldas eurosaadik. Eelmisel korral põrkutigi takistustega, kuna ELis olid selles osas teatud piirangud.
«Või samamoodi see niitmistoetuste teema - kuidas niitmistoetustega nii saaks, et niitmine iseenesest ei muutuks nö business'iks,» lisas Padar.
Loe lisaks:
/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)