Vesterbacka loodab Tallinna-Helsingi tunnelile tuge saada ka Põhjamaade pensionifondidest

Peter Vesterbacka Foto: Jaanus Lensment

Angry Birdsi mängu loonud ettevõtte kaasasutaja Peter Vesterbacka, kes on kiirsammul võtnud ette Tallinna-Helsingi tunneli ehitusplaanid, loodab selleks vajaminevast 15 miljardist kolmandiku saada näiteks Põhjamaade pensionifondidest.

Kuigi möödunud laupäeval sõlmiti Vesterbacka tunneli projekteerimiseks kavatsuste protokoll, on 15 miljardit maksma mineva projekti rahastus siiski veel lahtine, vahendab Helsingin Sanomat. 

Seni on Vesterbacka välja käinud, et 70 protsenti rahastusest tuleb Hiina investoritelt, kelle jaoks on see piisavalt väljakutseid pakkuv ja ainulaadne projekt. «Hiinlastel puuduvad praegu Euroopas referentsprojektid,» põhjendas Vesterbacka hiinlaste huvi.

Soomlane osales hiljuti võimaliku tunneliprojekti läbirääkimistel Kolumbias. Tema sõnul on hiinlastele huvipakkuvad tunneliplaanid ka Argentiinal ja Tšiilil. Nii soovib ta luua ka innovatsioonikeskuse, kus hakataks arendama kuluefektiivseid tunnelitehnoloogiad, mida saaks üle maailma kasutusele võtta. 

«Tegemist oleks nö tunnelitehasega, mis võimaldaks hiinlastel saada osa teistes raudtee- ja tunneliprojektidest maailmas,» lausus Vesterbacka. 

Soomlane loodab, et tunneliehituse rahastusallikad saavad selgeks uue aasta jooksul. Ülejäänud 30 protsendi puhul on Vesterbacka öelnud, et loodab raha kaasata Põhjamaade investeerimisfondidest, näiteks pensionifondidest.

Ametlik Tallinna-Helsingi tunneli tasuvusanalüüs, mida viiakse läbi selleks otstarbeks Eesti ja Soome vahel asutatud FinEst Lingi projekti käigus, peaks valmima järgmise aasta veebruarikuus. Paar nädalat tagasi avalikustatud eelinfo kohaselt oleks tunneli eelistatud trajektoor selline, mis liiguks Tallinnast Helsingisse läbi Pasila raudteejaama ja sealt allmaad pidi lennujaama.

Vesterbacka ja tema koostööpartnerid on pakkunud välja aga alternatiivse trajektoori, kus on Helsingi kesklinn välja jäetud. Selle järgi jõuaks tunnel Helsingi lennujaama hoopis Espoos asuva Keilaniemi peatuse kaudu. Selleks, et tunnelisõit kestaks vaid 20 minutit ei saakski sellel väga palju lisapeatusi olla.

INFOKAST: Võidujooks tunnelile

Kuigi Eesti ja Soome pealinnu ühendava tunneli mõtet on juba aastaid vaetud, andis ideele uue hoo Euroopa Komisjon Baltimaid ühendavale Rail Balticu raudteeprojektile. Tunnel peaks parandama Soome ettevõtete võimalusi Rail Balticu kaudu oma kaubavoogusid Euroopasse viia.

FinEst Lingi projekti käigus viiakse ELi rahastuse toel läbi esialgne tasuvusuuring, mille tulemused avalikustatakse veebruaris. Ametlikus projektis on peatused lisaks Tallinna ja Helsingi lenujaamadele ka Helsingi raudteejaamas ja Pasila jaamas.

FinEst Lingi projektil on kuus osapoolt: Helsinki Uusimaa Liit, Soome Transpordiagentuur, Tallinna linn, Helsingi linn, Harju Maavalitsus ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 

Vesterbacka soovib tunneli ehitada aga rahvusvahelise raha abil ja muuta trajektoori nii, et see läheks Helsingi kesklinna asemel läbi Espoost.

Allikas: HS/PM