Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Kuidas katus talveks ette valmistada?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Enne talve saabumist tuleks majaomanikul pilk ka katusele visata.
Enne talve saabumist tuleks majaomanikul pilk ka katusele visata. Foto: Elmo Riig / Sakala

Enne talve ja suurema lume tulekut tasuks maja katus üle vaadata, et kevadest ei annaks märku veeloik põrandal.

Katus vajaks kontrollimist kaks korda aastas: kevadel pärast lume sulamist ning sügisel, kui lehed puudelt on langenud. Kui kevadel piisab enamasti katuse ülevaatusest, siis sügisel on vajalikud ka väiksemad hooldustööd, mis on jõukohased igale majaomanikule.

Eesti suurima kivikatuse müüja Monieri tehniline konsultant Ahti Danili sõnul tuleks katuse hooldamisel alustada vihmaveerennide puhastamisest lehtedest, et vihmasel ilmal ei tekiks renni ummistust. Ummistus võib omakorda hakata katusekonstruktsioone (nt sarikaotsi) märjaks tegema, mis võib aga tekitada niiskuskahjustuse.

Danili sõnul kogunevad lehed lisaks veerennidele ka sageli katuse neeludesse või läbiviikude juurde, kuhu jääb kergesti pidama ka lumi. Korduvalt sulades ja uuesti külmudes võivad need koosmõjus katust kahjustada. Katuseakende, korstende ja muude läbiviikude ümbert tasub eemaldada ka sammal, mis imeb käsnana vett endasse ja võib mitme asjaolu kokkulangemisel hakata niiskust majja sisse pressima.

Lisaks tasub Danili sõnul vaadata, kas katust ümbritsevaid puid on vaja pügada. Katusedetailide vahele kasvanud puuoksad on üks enimlevinud katuselekke põhjuseid.

Enne talve tuleks kindlasti üle kontrollida kas kõik katusedetailid on omal kohal ning nähtavate vigastusteta. Ülevaatust tuleks alustada katuseharjast, veendudes, et kas kõik harjakivid või harjaplekk ja -tihend on omal kohal ning kinnitatud. Seejärel peaks silmadega üle käima kogu katusepinna ning tähelepanelikult üle vaatama läbiviigud ja katuse neelud ehk liitumiskohad, hinnates, kas plekid, tihendid ja kivid on omal kohal. Räästaid kontrollides on tuleb veenduda, et vihmavesi voolab otse renni, mitte ei tee seda tuulekasti kaudu. Viimasel juhul on tuulekasti laudadel veejäljed näha. Viimasena peaks üle kontrollima turvavarustuse: kas redelid ja käigusillad on terved ning tugevalt kinnitatud.

Turvalisus ennekõike

Katusehoolduse olulisim aspekt on turvalisus. Korstna ja selle ümbruse hoolduseks peab seal olema spetsiaalne käigusild, teise nimega teenindusplatvorm, kuhu pääseb ohutult katuseluugist või mööda katuseastmeid. Teistele katuseosadele pääsemiseks (nt neelude puhastamiseks) kasutatakse spetsiaalseid turvakonkse, mille külge ennast turvavarakmetega kinnitatakse. Kui aga katusel turvavarustus puudub, siis on alternatiiv kasutada tõstukit.

Danil on koostanud katuse sügisese hoolduse kontrollnimekirja, mis aitab majaomanikul enne talve saabumist rahuliku südamega lumele vastu minna.

Katuse välispind:

  • Kas katus on  okstest ja lehtedest puhas?
  • Kas katusematerjal on terve?
  • Kas harjakivid või -plekk on omal kohal kinni ning harjatihend paigas?

Läbiviigud ja plekid

  • Kas läbiviikude plast- ja plekkosad on kahjustamata ning kinnitatud?
  • Kas läbiviigud peavad vett ning tihendid on terved ja paigal?
  • Kui on võimalik, siis kontrolli, kas katuse aluskate on terve?

Vihmavee äravool

  • Kas vihmaveerennid ja -torud on terved ja roostevabad?
  • Kas vihmaveerennid ja -torud on puhtad ja vee äravool toimib?
  • Kas vihmaveerennide kalle on õiges suunas ja piisav?
  • Kas vihmaveerennide ja -torude ühendused peavad vett?

Katuse turvatooted

  • Kas käigusillad, redelid, katuseastmed, lumetõkked, turvakonksud ja muu turvavarustus on roostevaba ega pole paindunud?
  • Kas turvatooted on korralikult katuse külge  kinnitatud?
  • Kas liikumisteed katusel on turvalised ja vastavad ohutusnõuetele?
Tagasi üles