:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
/nginx/o/2017/04/10/6536267t1h0a0b.jpg)
Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik muretses Tööstuse Äriplaanil, et väga kiiresti kasvav ehitussektor võib kogu tööjõu endasse imeda ja teised sektorid kuivale jätta.
Eesti Pank kardab liiga jõulist ehitussektorit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaasik vaatas otsa selle aasta majanduskasvu näitajatele ja tõdes, et suur osa 4-5 protsendilisest tõusust on tulnud just ehitusest. See võib olla selge murekoht kasvõi tööstussektori jaoks, kuna buumiv ehitus trumpab nende töötajad kõrgema palgaga üle.
«Veel ei ole näha, et ehituse tööjõumaht kahjustaks teisi sektoreid nagu eelmise majandusbuumi ajal. Aga see risk on täiesti olemas,» hindas Kaasik, lisades, et õli lisab tulle valitsus, kes suunab ehitusse järgmisel aastal sajad miljonid eurod.
Kaasik ei hoidnud end tagasi ka valitsuse eelarvepoliitika kritiseerimisel. «Kui on head ajad nagu praegu, ei peaks halge juurde viskama. Valitsus peaks just esimesena mõtlema, kuidas headel aegadel reserve koguda ja kuidas majandust selle arvel mõõnaperioodidel ergutada,» selgitas keskpankur.
Kes palka ei suuda maksta, pudeneb välja
Kaasik keskendus suure osa oma kõnest just tööturule, vabade töökäte puudusele ja palgarallile. Kui palgad kasvavad liiga kiiresti, ei jõua tootlikkus järele, muretses Kaasik. Samas on meie palgatase Euroopa Liidu tagumises otsas ja on loogiline, et me tahame sealt ettepoole liikuda.
«See ongi nüüd see koht, et kui ettevõte mõtleb, et pagan, ei leia enam töötajat, siis peaks ta küsima, kas ta maksab ikka piisavalt head palka. Ja kui vastus on ei, siis tuleb edasi küsida, et kui jätkusuutlik ta ärimudel üldse on,» viitas Kaasik sellele, et ettevõtted peavad tootlikumaks muutuma.
Ehk neil firmadel, kelle ärimudelites pole tööjõukulude kasvu ette näha, väga pikka eluiga tõenäoliselt pole, arvas Kaasik.