Kümne aasta pärast tohib ehitada vaid nullenergia maju

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Termokaamera pilt, mis näitab inimkeha soojusenergiat.
Termokaamera pilt, mis näitab inimkeha soojusenergiat. Foto: Liis Treimann

Majandusminister Juhan Parts ütles teisipäeval riigikogus, et kümne aasta pärast tohivad ka eraomanikud ehitada vaid nullenergiamaju, mis peaaegu ei vaja lisaenergiat.

«Kaks olulist nõuet, mis muide lõpuks nõuab ju riigikogu-poolset seadustamist, on uute ehitatavate hoonete energiatõhususe määra oluline tõstmine nn nullenergia maja tasemele. 2019 peaks käima see uute, n-ö avalike hoonete puhul ja 2021 erasektori hoonete puhul,» ütles Parts energiasäästu arutelul.

Nullenergia maja tähendab hoonet, mis ei tarvita rohkem energiat, kui ise toota suudab. Majandusministeeriumi selgituse järgi eeldab see hoonele päikesepaneeli või tuulegeneraatori paigaldamist.

Parts märkis, et nullenergia majade ruutmeetri hind on 20-30 protsenti kallim tavahoonetest. Parts möönis, et sellise nõude läbisurumine eeldab kõva selgitustööd, aga ka uusi nõudmisi ehitajatele ja arhitektidele.

«Iseenesestmõistetavalt tasub ka mõelda, kas sellise absoluutse nõudmine, rakendamine Eestis on päris mõistlik, arvestades meie teatud rahvuslikku kultuurilist omapära,» ütles Parts.

Riigikogu arutas teisipäeval energiasäästu riiklikult tähtsa küsimusena. Nullenergia majade ehitamise kohustus tuleneb Euroopa Komisjoni energiatõhususe tegevuskavast.

Energiasäästu programmi raames on Eesti võtnud endale kohustuse, et aastal 2020 ei tohi meie energiatarve olla suurem, kui oli 2010. aastal.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles