Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Rakvere lihatööstuse eksjuht Teet Soorm peeti politsei poolt kinni (25)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teet Soorm ja Mati Tuvi.
Teet Soorm ja Mati Tuvi. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Täna pidas keskkriminaalpolitsei kinni Teet Soormi ja Mati Tuvi, keda on alust kahtlustada suures ulatuses omastamises ja rahapesus.

Lisaks peeti sama kriminaalmenetluse raames kinni veel üks inimene, keda on alust kahtlustada Soormi ja Tuvi kuritegudele kaasa aitamises.

Ringkonnaprokurör Stella Veber ütles Postimehele, et  Teet Soorm ja Mati Tuvi peeti 48 tunniks kinni nende endise tööandja poolt tehtud avalduse põhjal algatatud menetluse käigus.

Veberi sõnul avastas ettevõtte sisekontroll mitmeid rikkumisi, mida võib kokku võtta ettevõttele kahju tekitamiseks. «Raskeim kahtlustus puudutab rahapesu, mis tõendamise korral võib tuua 2-10 aastase vangistuse. Üldiselt määravad Eesti kohtud raskete kuritegude eest reaalseid karistusi. Kui kõik kahtlustused leiavad tõendamist, siis tuleb arvestada liitkaristusega, » selgitas Veber.

Täpsemalt selgitas Veber, et seni kogutud tõendite järgi on alust Soormi ja Tuvi kahtlustada ettevõttele kahjulike tehingute tegemise läbi usalduse kuritarvitamises ning kokku ligi pooleteise miljoni euro omastamises ning samas ulatuses rahapesus.

Esitatud kahtlustuste järgi omastasid Teet Soorm ja Mati Tuvi aastatel 2010–2016 AS Rakvere Farmide vara, kasutades selleks nendega seotud isikutele kuuluvate või nende kontrolli all olevate ettevõtetega sõlmitud lepinguid. Samuti kasutati fiktiivseid arveid kuritegelikul teel saadud raha legaliseerimiseks. Lisaks sõlmisid Teet Soorm ja Mati Tuvi ettevõttele kahjulikke rendi- ja garantiilepinguid, millega võeti ettevõttele põhjendamatuid kohustusi summas üle 3 miljoni euro. Tänaseks on kriminaalmenetluses tsiviilhagi tagamiseks arestitud üle 1,3 miljoni euro väärtuses erinevat vara.

Veberi sõnul osaleb prokurör karistuse määramisel kahel juhul. Esiteks siis, kui ta kohtus karistust küsib ja teiseks juhul, kui koostöös advokaadiga lepitakse kokku kokkuleppementluses. «Kuna tegemist on kolme paragrahvi alusel väga mahuka materjaliga ja me täna alustasime, siis ei saa ma öelda oma nägemust sellest küsimuses, » ütles Veber vastuseks küsimusele võimaliku karistuse pikkuse kohta. «Samuti ei saa ma öelda kinnipidamise pikkust, kas me taotleme kohtult kinnipidamise pikendamist või saame nad varsti koju lasta.  See sõltub sellest, kui palju tuleb läbi viia menetlustoiminguid, mida andsid läbiotsimised ja ülekuulamised.»

Kohtuni jõudmise tähtaega on samuti raske ette öelda, sest majandusasjade uurimine võtab tavaliselt kaua aega, lisas prokurör.

Veberi sõnul pole kuni kinnipidamise lõpuni Soormil ja Tuvil võimalik ajakirjanikega suhelda. Soormi mobiiltelefon on praegu väljalülitatud.

Teet Soormile sai saatuslikuks koostöö isaga

Soome lihatööstuskontserni HKScan uus juht Jari Latvanen teatas mullu novembris, et ettevõtte Baltimaade juhtkonna liikmed eesotsas Teet Soormiga (47) on süstemaatiliselt toime pannud rikkumisi. Kontsern lõpetas kahtlustatavatega töösuhted. Soormile näiteks heideti ette, et ta ostis sigu oma isale kuuluvatest ettevõtetest.

Sealiha saamiseks sõlmis endine Ekseko, praegune Rakvere Farmid pikaajalised lepingud põllumajandusettevõtetega. Partnerid saavad suurfirmalt põrsaid, et saata need pärast vajaliku nuumakaalu kogumist tagasi.

Mitu partnerfarmi oli seotud Teet Soormi isa Ain Soormiga, kelle osaühing Tarva Konsultatsioonid kuulus mitme partnerfarmi omanike ringi. Teet Soormi 75-protsendiline osalus Tarva Konsultatsioonides läks Ain Soormile 2005. aastal.

Vallandati samuti seakasvatusdivisjoni direktor Mati Tuvi, linnukasvatusdivisjoni direktor Lauri Kallikorm ja seakasvatusdivisjoni tehnikajuht Hindrek Smidt, kes sisekontrolli väitel olid ostnud tooteid ja teenuseid ettevõtetelt, mis kuuluvad kas neile või nendega seotud osalistele.

Soorm ütles eelmisel nädalal Postimehele, et ta ei ole selles äris sees. «Ma nõustan samas valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid, kuid ei oma neid ega tööta nendes. Avalikud registrid kinnitavad, et ma polegi seal kunagi olnud ja nendel ettevõtetel on korralikud omanikud ja tegevjuhtkonnad, » kinnitas Soorm.

Tänavu juunis lõppes vabastatud juhtivtöötajatele pandud konkurentsikeeld, kuid veel juulis teatas kontserni juhtkond BNSile, et sisejuurdlus pole lõppenud.

Keskerakondlasest maaeluminister Tarmo Tamm nimetas kevadel Soormi Maaelu Edendamise SA nõukogusse.

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo menetlustalituse juhi Ülav Kalfi sõnul sai politsei avalduse võimalike rikkumiste kohta HKScani esindajatelt, kes tegid ettevõttes sisejuurdlust. «Kõnealune juhtum on hea näide sellest, kuidas ettevõte selgitab ise rikkumised välja, fikseerib need ning teeb koostööd politseiga. Tugev kontroll ettevõttes aitab kaasa selgitada välja omakasupüüdlikud töötajad ning vähendab võimalikke riske,» lisas Kalf. Tema sõnul võivad asutuse enda järelevalve käigus selguda probleemid, mis muidu ei pruugiks politsei vaatevälja jõuda.

Täna teostati eri Eesti linnades kahtlustatavate elu- ja töökohtades läbiotsimisi.

Teet Soorm on majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni elukaaslane.  «Kuna ma ei oma selle kohta informatsiooni, siis ma pole nõus seda antud hetkel kommenteerima,» ütles praegu Brüsselis viibiv Simson Postimehele.

HKScan andis asja politseisse

HKScan teatas täna, et alustas eelmise aasta novembris ettevõttesisest juurdlust oma Baltikumi äritegevuse üle, mille eesmärk oli tagada, et Baltikumi äripiirkondades on järgitud hea juhtimistava põhimõtteid ja HKScani käitumisjuhiseid.

HKScani teatel tuvastas 2016. aasta detsembris sisejuurdlus, et endised HKScan Baltikumi juhtkonna liikmed on seotud mitme HKScani koostööpartneriga ning on süstemaatiliselt toime pannud tõsiseid rikkumisi, mis on vastuolus HKScani käitumisjuhiste ja hea juhtimistava põhimõtetega. Seoses leituga lõpetati töö- või juhatuse liikme lepingud nelja juhtkonna liikmega.

«Sisejuurdlus selgitas välja, et kõnealuseid rikkumisi on vaja põhjalikumalt uurida, mistõttu pöördusime uurimismaterjalidega politsei poole. Praegu me antud teemat rohkem ei kommenteeri ning laseme politseil rahus oma tööd teha,» selgitas HKScan Estonia juhatuse esimees Anne Mere. «Meie jaoks on oluline tagada, et juhime oma ärisid läbipaistvalt, järgides hea juhtimistava põhimõtteid ning HKScani käitumisjuhiseid.» 

HKScan Estonia on Eesti suurimaid toiduainetööstuse ettevõtteid, mis kuulub HKScani kontserni, millel pole viimasel ajal majanduslikult hästi läinud. Rakvere Lihakombinaadi ja Talleggi omanik ning Põhjamaade suurim toidutootja HKScan sai tänavu kolmandas kvartalis 3,8 miljonit eurot kahjumit võrrelduna 3,6 miljoni euro suuruse kasumiga 2016. aasta kolmandas kvartalis. Üheksa kuu kahjum ulatus 23,1 miljonit eurot võrrelduna 6,3 miljoni euro suuruse kahjumiga eelmise aasta kolmes esimeses kvartalis.

«Kolmanda kvartali tulemus oli selgelt pettumus,» ütles ettevõtte tegevjuht Jari Latvanen börsiteate vahendusel. «Oleme alustanud efektiivsuse suurendamist ja kulude kokkuhoidu alustamaks muutusi praegustes arengutes.»

Kontserni kahjum tuli peamiselt Soome ja Taani tütarettevõtetest, Balti riikides ja Rootsis oldi kasumlikud.

Tagasi üles