/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2017/10/13/7207219t1h237a.jpg)
Ettevõtluskõrgkooli Mainor magistrant Olga Rogova viis Tallinna ettevõtete seas läbi uuringu, millest selgus, et 25 protsenti vastanutest poleks valmis vähenenud töövõimega inimest palkama.
Uuring: veerand firmadest ei ole valmis puudega inimesi palkama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuring näitas, et 25 protsenti ettevõtjatest eelistaks võrdsete kandidaatide puhul täieliku töövõimega inimest. 57 protsenti ettevõtjatest lähtuks küll otsustamisel muudest kriteeriumitest ning 17 protsenti ei omanud seisukohta. Vaid üks protsent eelistaks vähenenud töövõimega inimest.
Olga Rogova sõnul näitab uuring, et ettevõtjad teevad tihti selgelt vahet ning vähenenud töövõimega inimesed on tööturul kehvemas positsioonis. «See pole põhimõtteliselt pahatahtlik, üle 90 protsendi vastajatest arvas, et vähenenud töövõimega inimesed peaks olema ühiskonnaellu kaasatud ning saama paremini tööle. Samas on siin ka topeltmoraal, sest tegelikult ikkagi ise palkamiseks valmis ei olda,» ütles Rogova.
«Erivajadusega inimese töölevõtmist toetavad paljud riiklikud soodustused, aga ettevõtjad pole sellest teadlikud,» lisas Rogova.
39 protsenti vastanutest ei teadnud, et riik kompenseerib vähenenud töövõimega töötaja sotsiaalmaksu osaliselt. 64 protsenti vastanutest polnud kuulnud riigi toetusest tööruumide või vahendite kohandamisele ning täiendõppe toetusele. 68 protsenti ei olnud teadlikud töötaja tugiisiku teenusest.
«Puude või kahanenud töövõimega inimesel endal on võimalik ka töölesaamiseks palju ära teha. Näiteks ütlesid paljud uuringule vastanud, et kandidaadi tugev motivatsioon ja kompetents mõjutaksid neid vähenenud töövõimega inimest palkama,» lisas Rogova.
Ettevõtluskõrgkooli Mainor magistrandi sõnul aitaks vähenenud töövõimega inimeste töölevõtmisele kaasa riiklike hüvitiste süsteemi lihtsustamine ning teadlikkuse tõstmine nii toetusvõimaluste kui vähenenud töövõime ja puude olemuse kohta.
«Vähenenud töövõime või puue ei tähenda, et inimene ei suuda tööd teha. See võib tähendada, et inimesele ei sobi mõnda liiki töö, aga teist liiki töö jaoks võivad inimesel olla väga head oskused, mida tööandja tegelikult otsibki. Puue ei defineeri inimest, alati tuleks näha inimest ennast ja tema oskusi,» ütles Rogova.
Uuringus osales 95 Ülemiste City ärilinnakus tegutsevat ettevõtet.
Eestis on 2016. aasta jaanuari seisuga 97 457 töövõimetuspensionäri vanuses 16-aastat kuni pensioniiga. 48,7 töövõimetuspensionäridest töötab. Sotsiaalministeeriumi 2016. aastal läbiviidud uuringu kohaselt sooviks tasustatud tööd teha 56 protsenti mittetöötavatest töövõimetuspensionäridest.