/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/12/02/99919t1h9a32.jpg)
Alates võlakaitse seaduse rakendumisest 5. aprillil kuni praeguseni on eraisikud esitanud maakohtutesse viis avaldust oma võlgade ümberkujundamiseks.
Eraisikute võlgade ümberkujundamiseks on laekunud viis avaldust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Regiooniti vaadates on esitatud kolm avaldust Harju maakohtusse ja kaks Pärnu maakohtusse. Menetluses on praegu neli esitatud avaldust, kuna ühte avaldust kohus menetlusse ei võtnud, edastas justiitsministeerium.
Varasema info järgi on Harju maakohtule võlgade ümberkujundamise avalduse esitanud endine Viimsi vallavanem Urmas Arumäe. Kõnealune avaldus oli seotud asjaoluga, et ärimees Märt Vooglaiu abikaasa Riina Vooglaid nõudis Harju maakohtus Arumäe pankrotti.
Ministeeriumi pressiesindaja Priit Talv ütles teisipäeval, et menetluses olevate summade kohta kohtute infosüsteem infot ei paku.
Talv lisas, et võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust puudutavad koolitused korraldati nii kohtunikele kui eraldi ka kohtuametnikele, kes otseselt hakkavad võlgnikega suhtlema. «Tänaseks päevaks on koolituse läbinud kokku rohkem kui 200 kohtunikku ja ametnikku.»
«Lisaks arutati võlakaitseseaduse rakendustegevusi märtsis toimunud kohtujuhtide nõupäeval,» lausus Talv. Ta lisas, et võlgnike teavitamisega võlgade ümberkujundamise võimalusest tegelevad võlanõustajad, samuti plaanib lisateavitust korraldada justiitsministeerium.
Isamaa ja Res Publica Liidu eestvedamisel valminud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eesmärk on pakkuda ajutistesse makseraskustesse sattunud füüsilistele isikutele võimalust võlad ümber kujundada ja vältida pankrotimenetlust. Võlgade ümberkujundamise volitused andis seadus kohtule.