POSTIMEHE INTERVJUU Euroopa põllumajandusvolinik: tahame tulevikus vähendada põllumeeste pettumust

Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik, Iiri päritolu Phil Hogan septembri alguses Eesti eesistumise raames Tallinnas. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Euroopa Komisjon avalikustas täna teatise, milles põllumajandusvolinik Phil Hogan avaldas oma nägemuse sellest, kuidas võiks Euroopa põllumajanduspoliitika (ÜPP) tulevik pärast 2020. aastat välja näha. Selle läbiv idee on, et ühtne lähenemine on oma aja ära elanud ja liikmesriigid peavad saama rohkem otsustusõigust selles osas, milliseid põllumajandusvaldkondi ja kuidas nad edaspidi toetada tahavad.

Järgneb Postimehe intervjuu Euroopa Komisjoni põllumajandusvoliniku Phil Hoganiga.

Suurbritannia liidust lahkumise valguses on juba hakatud koostama analüüse selle kohta, millised ELi liikmesriigid sellest enim võidavad ning millised enim kaotavad. Mis on suurimad muutused, mis seoses Brexitiga põllumajanduses aset leiavad ja mis on nende otsene mõju ELi liikmesriikidele? Millised riigid võidavad, millised kaotavad selles valdkonnas enim?

Kuigi Suurbritannia liidust lahkumisel on ilmne mõju ELi eelarvele, ei ole siiski veel päris selge, mis täpselt saavad olema selle tagajärjed ja millistes valdkondades need kõige enam tunda annavad. 

Järgmise eelarveperioodi aruteludes, mis on plaanitud uueks aastaks, tuleb lisaks Brexitile arvestada ka nende väljakutsetega, mida uute, äsja üleskerkinud valdkondade rahastamine endaga ELile kaasa toob. Selles peavad aga omavahel kokku leppima ELi liikmesriikide valitsusjuhid. Täna on liiga vara prognoosida nende läbirääkimiste tulemusi.

Ilmselgelt on praegu üsna suure küsimusmärgi all ELi ja Suurbritannia kaubandussuhete tulevik, mis on samuti üheks teemaks eelarveläbirääkimiste käigus, ja nagu uue eelarveperioodi sisu osas, on praegu veel liiga vara öelda, mis täpselt saab olema selle lõpptulemuseks, seda siis nii ELi kui Suurbritannia jaoks.

Mis veel mõjutab ühtse põllumajanduspoliitika (ÜPP) tulevikku? Milliseid piiranguid seavad eelpool loetletud muutused näiteks põllumajandustoetustele tulevikus?

ÜPP-d tuleb näha kui majandus-, keskkonna- ja sotsiaalpoliitikate kogu. Need kolm elementi on ka edaspidi otsustava tähtsusega. Nagu on ka viis, kuidas ÜPP aitab kaasa teiste Euroopa Komisjoni poliitikaeesmärkide saavutamisele. 

Olgu see siis kas kvaliteetse tööhõive, majanduskasvu ja investeeringute edendamine; energialiidu, ringmajanduse ja biomajanduse võimaluste kasutamine nii, et see toetaks keskkonnakaitset ja kliimameetmeid; teadusuuringute ja innovatsiooni viimine meie põllumajandusettevõtetesse; põllumajandustootjate ja maakogukondade täielik ühendamine digimajandusega ning Euroopa Komisjoni rändealase tegevuskava toetamine.

On ilmne, et ÜPP peab rohkem ära tegema ressursitõhususe, keskkonnahoiu ja kliimameetmete valdkonnas. ELi põllumajandus on üks peamisi valdkondi, mis peab tegelema kõigi nende probleemide lahendamisega, kuna sõltub väga palju toimivatest ökosüsteemidest ja on üsna haavatav kliimamuutuste poolt.

Samal ajal eeldatakse aga, et ELi põllumajandussektor osaleb ise ka nende ökosüsteemide säilitamisel, kliimamuutuste algpõhjuste väljaselgitamisel ja kaitseb bioloogilist mitmekesisust, kuna see on vajalik kogu planeedi jaoks. Seega tuleb tagada, et ÜPP saavutaks tulevikus ambitsioonikamaid tulemusi nendes eluliselt tähtsates valdkondades. See on võtmetähtsusega. 

Ka näeme, et selleks, et nendes valdkondades tulemusi saavutada, etendavad olulist rolli teadmised, innovatsioon ja tehnoloogia. See omakorda tähendab, et suure tõenäosusega kasvab tulevases ÜPP-s põllumajandustehnoloogiatesse suunatud investeeringute maht.

Millised teemad tekitavad põllumajanduses enim vaidlusi ELi liikmesriikide vahel? Ehk kus on kõige raskem üksmeelele jõuda?

Kõige lihtsam vastus sellele küsimusele on, et peame ootama ja vaatama. See sõltub paljudest aspektist, eelkõige neist, millel on mõju eelarvele ja mis on otseselt seotud järgmise eelarveperioodiga. Ja selle kohta saabub selgus alles millalgi 2018. aasta jooksul.

Varasematel aastatel oleme lähtunud poliitikast, mis pakub kõigile liikmesriikidele ühtset lahendust. Tänaseks oleme mõistnud, et selline lähenemine ei tööta niivõrd mitmekesises keskkonnas, nagu seda on EL, kus tootmissüsteemid ja kliimatingimused piirkonniti väga oluliselt erinevad.

Seetõttu ma loodan, et meie poolt välja pakutud lähenemine - mis annab liikmesriikidele rohkem pädevust otsustada selle üle, milliseid vahendeid või  sekkumismeetmeid nad peavad kõrgemal, ELi tasandil kokku lepitud eesmärkide saavutamiseks kõige sobivamaks -, vähendab oluliselt seda pettumust, mida me oleme eelnevate läbirääkimiste ajal kohanud.

ELi põllumajanduspoliitika peab tulevikus paljuga hakkama saama. See peab toetama põllumajandustootjaid, maapiirkondade arengut, võitlema kliimamuutuste vastu, aitama säilitada keskkonda ja bioloogilist mitmekesisust, jne. Seejuures on meil liikmesriikide hulgas ka üsna lai üksmeel, et põllumajanduspoliitika peab kõige sellega tulevikus tegelema.  

Kuigi ÜPP on seni palju saavutanud - ja peab seda tegema ka tulevikus -, anname endale aru, et see on muutunud seetõttu oma sisult keerukaks ja mõnikord ka raskesti juhitavaks. Need on probleemid, millele keskendume ka täna avalduvas ÜPP tulevikule pühenduvas Komisjoni teatises.

Oleme fookusesse võtnud suurema paindlikkuse võimaldamise kõigile liikmesriikidele, et nad saaksid tegutseda vastavalt oma riiklikele vajadustele, saavutades samal ajal ka ELi tasandil kokku lepitud ühised eesmärgid.

Põllumajandus võtab jätkuvalt ELi eelarvest üsna suure osas, peaaegu 40 protsenti. Võttes arvesse kõiki neid väljakutseid, millega EL täna silmitsi seisab, on väidetud ka, et EL peaks muutma oma põllumajanduspoliitikat ka nii, et see ei moodustaks enam nii suurt osa ühisest eelarvest. Kui tõenäolised need muutused on ja millises ajaraamis võiks need toimuda?

ÜPP on juba minevikus korduvalt teinud läbi terve rida reforme, näidates pidevalt üles kohanemisvõimet ja paindlikkust. Seekordne areng saab olema tagasihoidlikum, kui varasemad. See on kantud ideest, et ELi põllumajandus vajab kindlust seadusandliku keskkonna suhtes, kus ta tegutseb.

On üsna selge, et ELi eelarve seisab silmitsi terve rea uute väljakutsetega, mistõttu tuleb nendesse valdkondadesse panustada ka senisest rohkem raha, ja selle aspektile juhib tähelepanu ka tänane Komisjoni teatis.

Ka teadvustatakse teatises keskkonna- ja kliimameetmete ambitsioonide kõrget taset, mida ÜPP peab olema võimeline tulevikus täitma, kuid need on avalikud hüved, millest saavad kasu kõik kodanikud. Ka peame me tulevikus tagama, et ELi põllumajanduspoliitika suudaks tagada maksimaalse lisandväärtuse ja on tulemustepõhine.

Kuidas täpselt hakkab ELi põllumajanduspoliitika rahastamine välja nägema, selgub uue eelarveperioodi läbirääkimiste käigus ja selles osas saame me selgust alles 2018. aasta jooksul.

INFOKAST: Mis on ELi ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP)?

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) alus põhineb kuue Euroopa Majandusühenduse asutajariigi keeldumisel aktsepteerida vabakaubandussüsteemi, mis oleks kaasa toonud nende riikide põllumajandusettevõtjate sissetulekutoetuste vähenemise. Seepärast otsustas Euroopa Majandusühendus 1955. aastal integreerida põllumajanduse ühisturu süsteemi.

Põllumajandussektori toetamiseks loodi kombinatsioon erireeglitest ja üldistest ühisturu printsiipidest, mis on rakendunud ka kõikidele teistele hiljem Euroopa Liiduga liitunud riikidele.

Ühine põllumajanduspoliitika on üks kesksemaid Euroopa Liidu poliitikaid. Erinevalt muudest sektoritest, mille kulud kaetakse liikmesriikide riiklikest eelarvetest (näiteks haridus, tervishoid, kaitsepoliitika, transport ja sotsiaalkindlustus), langetatakse põllumajanduspoliitika kulutuste puhul otsused ühenduse tasandil ning selleks eraldatakse vajalik eelarve.

Ühine põllumajanduspoliitika jaguneb oma meetmetelt I ja II samba toetusteks. I sammas puudutab otsetoetusi ja turukorraldusmeetmeid, II sammas aga maaelu arengut, mida Eesti tasandil on juhitud Maaelu Arengukavaga (MAK). Kahe samba toetustele lisanduvad veel siseriiklikud toetused.

Allikas: maaeluministeerium