Skype: töötaja toomiseks Eestisse tuleb läbida pikk kadalipp

Skype telefonikabiin Tallinna lennujaamas Foto: SCANPIX

Skype'i Eesti personalijuhi Heldin Lindi kinnitusel peab sageli sobivat tööjõudu otsima globaalselt, vajaliku inimese tööletoomine väljastpoolt Euroopa Liitu võib olla aga väga keeruline ja võtta kuni pool aastat.

Kui keeruline on kvalifitseeritud võõrtööjõu meelitamine Eestisse?

Kuna Eesti IT-kommuun on väike, siis peab sageli sobivat tööjõudu otsima globaalselt. Kuna Skype on tuntud ja positiivse mainega tööandja, kelle toodet kasutavad miljonid inimesed, siis Skype'i kui toote ja tööandja bränd ise hõlbustab kogu võõrtööjõu Eestisse-meelitamise protsessi. Olukord muutub keerukamaks siis, kui sobiv kandidaat leitakse väljastpoolt Euroopa Liitu. Sellisel juhul tuleb tööandjal läbida küllaltki pikk tööloa protsessimise kadalipp, mis võib kesta kuni pool aastat.

Selle vältel on oluline hoida kandidaadiga suhet ning teda selles bürokraatlikus protsessis toetada -- hoides ühtlasi üleval tema huvi pika ootamise kiuste Skype'iga ikkagi liituda ning Eestisse kolida.

Lääne-Euroopa spetsialistid pole sageli Eestisse kolimisest huvitatud, põhjustena mainitakse muuhulgas külma kliimat, aga ka Eesti vähest atraktiivsust, keerulist keelt ja madalamat elukvaliteeti.

Mõnikord on probleemiks külalistöötajate perede integreerumisraskused, näiteks on ingliskeelse koolikoha hind Eestis ebamõistlikult kallis. Ning sageli ei teata Eesti kohta suurt midagi peale selle, et Eesti on endine NSVL osa.

Seega on peamised motivatsioonifaktorid ikkagi töö sisu ja karjäärivõimalused rahvusvahelises ettevõttes, mitte aga Eesti eluolu atraktiivsus. Samas on idapoolsete riikide kodanikud sageli motiveeritud just läänelikumast eluolust, kuid nende puhul muutub sageli barjääriks tööloa taotlemise ja ümberasumise protsessi pikkus ja asjaajamise keerukus.

Kui palju inimesi on Skype'i kaudu Eestisse tulnud teistest Euroopa Liidu riikidest, kui palju väljastpoolt?

Skype'i Eesti kontoris töötab hetkel 372 põhikohaga töötajat, kellest umbes viiendik on välismaalased. 44 neist on Euroopa Liidu liikmesriikide ning 18 EL-i väliste riikide kodanikud. Kokku on meil 28 rahvusest töötajaid.

Milliste riikide kodanikke on tulnud kõige enam?

Kõige rohkem on meil Hispaania, Itaalia, Portugali, Soome, Prantsusmaa,
USA ja Läti kodanikke.

Kui keeruline on kolmandate riikide kodanikule Eestis tööluba saada?

Eestis tööloa saamine kolmandate riikide kodanikele on küllaltki keerukas ning aega- ja ressurssinõudev. Kuna oleme Skype'is seda korduvalt läbi teinud, siis on tekkinud vilumus ja samuti oleme loonud head suhted töötukassa ja kodakondsus- ja migratsiooniametiga.

Protsess algab sellega, et me palume tööletulijal legaliseerida oma ülikooli lõputunnistuse, täita tähtajalise töö- ja elamisloa taotluse, valmistada ette oma CV, (passikoopia originaalallkirjaga) ning küsida oma eelmiselt tööandjalt kinnitus töösuhte tõendamise osas või koopia eelmise töökoha töölepingust. See võib kesta kuni 2 kuud.

Paralleelselt, kui kandidaadil on palutud alustada oma diplomi apostillimise protsessiga, peab tööandja avaldama töötukassa lehel välismaalasega täita soovitava vakantsi kirjelduse. Seda töökuulutust tuleb hoida seal 3 nädalat.

Lisaks sellele tuleb küsida meie kasutatud töövahendusportaalist (nt. CV Online'ist) kinnitus, et meie töökuulutus on seal üleval olnud. Ühtlasi peame välja tooma töökuulutuse avaldatava perioodi, tööpakkumine peab üleval olema vähemalt kolm nädalat järjest.

Siinkohal peab tööandja tõendama, et me pole kolm nädalat kestnud avaliku konkursi korras ja töötukassa töövahendusteenust kasutades leidnud sobivat kandidaati Eesti, Euroopa Liidu ega Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide kodanike, ega Eestis elamisloa alusel elavate välismaalaste hulgast.

Seejärel esitab tööandja loa taotlemiseks töötukassale põhjendatud taotluse. Lisaks tuleb tööandjal esitada välismaalase haridust, eriala ja töökogemust tõendavad dokumendid ning avaliku konkursi läbiviimist tõendavad materjalid.

Sellele järgneb dokumentide ülevaatamine ja analüüs töötukassa poolt, mis võib kesta kuni 3 nädalat. Pärast seda peaks töötukassa andma oma nõusoleku töökoha täitmiseks välismaalasega.

Seejärel täidetakse ära tähtajalise töö- ja elamisloa taotlus nii kandidaadi kui tööandja poolt.

Peale seda esitab kandidaat selle avalduse originaalkujul oma koduriigis olevasse või sellele kõige lähemal oleva riigi Eesti saatkonda. Siinkohal võib tekkida täiendav aja- ning rahakulu, kui Eesti saatkonda kandidaadi koduriigis pole ning tal tuleb sõita teise riiki -- millega võib samuti kaasneda sinnasõiduks viisataotlemise kohustus.

Eesti saatkond saadab kandidaadi dokumendid Eesti Kodakondsus- ja Migratsiooniametile, kus avaldus üle vaadatakse ning antakse tööluba. See saadetakse tagasi Eesti saatkonda. Migratsiooniameti poolt dokumentide ülevaatamine võib aega võtta kuni kaks kuud, kuid keskmiselt on läinud pigem üks kuu.

Peale seda kolib kandidaat Eestisse ning alustab tööd. Paralleelselt tööloa saamise protsessiga on alustatud tema kolimislogistikaga ning sobiva korteri otsimisega Eestis. Siis tuleb töötaja elukoht registreerida elukohajärgses omavalitsuse büroos, peale mida saab väljastada ID-kaardi.

Kui Skype'i kodulehte vaadata, siis oli tööpakkumisi kõige rohkem just Tallinnas. Kas siin tehakse kõige usinamalt arendustööd, või on tööjõunappus lihtsalt kõige suurem?

Eestis asub Skype'i suurim kontor töötajate arvu poolest, siia on hetkel koondunud meie suurim arenduskeskus. Vabu arendajate ja kvaliteediinseneride vakantse eelistame täita Tallinnas ja Tartus, kus paiknevad ülejäänud töötajad.

Oleme aastate jooksul head värbamistööd teinud ja mitmed Eesti tehnoloogiainsenerid töötavad nüüdseks juba Skype'is ning uut järelkasvu pole veel peale jõudnud tulla.

Lisaks mõne konkreetsema ja kitsama tehnoloogia valdkonna (audio, video ning P2P) teadmiste ja kogemustega tööjõudu on Eestis väga raske leida. Sellest tulenevalt oleme oma arenduskeskust laiendanud ka Rootsi ja Californiasse.

Kui kauaks teiste riikide kodanikud Eestisse tööle jäävad?

Tööstaaži erinevus teiste riikide kodanike lõikes hetkel veel eraldi välja ei tule, keskmise Skype'i töötaja tööstaaž jääb 3-5 aasta vahele.