Mis firma on Reformierakonna suurima saladuse hoidja?

Reformierakonna tollane peasekretär Heiki Kranich ja esimees Siim Kallas 1997. aastal. Foto: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX BALTICS

R-Hooldus oli üks esimesi pääsukesi erakondade nahaalsete rahastamisskeemide seas.

Täna kirjutas Äripäev, millised Reformierakonna rahastajad võisid peituda R-Hoolduse taha. Ent mis ettevõttega on üldse tegu?

OÜ R-Hooldus tekitati 1999. aasta riigikogu valimiste ajaks ning avalikkuse ette ilmus ta erakonna rahastamisaruandes. Tundmatu osaühing oli andnud Reformierakonnale valimiskampaaniaks 2,1 miljonit krooni, mis tollal oli väga suur summa. R-Hooldus osutus Reformierakonna suursponsoriks, olles samal ajal registreeritud Reformierakonna peakontorisse Tallinnas Tõnismägi 3a-15. 

Sellel aadressil asub see firma muide siiani, kuuludes Ahto Peetsole, kellele müüdi ettevõte juba 1999. aastal. Viimastel aastatel pole ettevõttes majandusaasta aruande järgi majandustegevust toimunud ning töötajaid pole palgal olnud.

Reformierakonna tollase peasekretäri Heiki Kranichi initsiatiivil loodud ettevõtte juhatusse kuulusid Siim Kallas, Andres Lipstok ja Märt Rask. Kuigi sellise osaühingu loomise eesmärk oli selge, keeldusid erakonna juhid avalikkuses selgitamast, millised rahastajad end selle ettevõtte taha peitsid. 

1999. aasta valimiskampaania rahastajaid pole Reformierakond siiani avalikustanud, sest täna laiali saadetud teates väitis Siim Kallas, et tema poolt Äripäevale öeldud nimed puudutasid Reformierakonna käivitamise toetamist, mitte 1999. aasta riigikogu valimiste kampaaniat. Kallast küsitlenud Äripäeva toimetaja Vilja Kiisleri sõnul aga Kallas vassib.

Teiste erakondade esindajad pidasid R-Hoolduse tekitamist ikka väga ülbeks käitumiseks. Samas hakati just 1999. aasta valimistest alates poliitikute poolt aktiivselt välja mõtlema erinevaid skeeme, millega tegelikke rahastajaid varjata. 

Näiteks oli samadel 1999. aasta valimistel Villu Reiljani Maarahva Erakonna suursponsoriks oli  OÜ Cordiale. Firma, mille telefonil vastas kauplus, andis Reiljani erakonnale 354 000 krooni, mis oli kopsakas summa. Praeguseks on firma ammugi likvideeritud ja dokumentide hoidjaks Elar Liblik. Temast on ajakirjanduses kirjutatud kui mehest, kes tegutses maadevahetuse skandaalis suurettevõtja Toomas Annuse huvides.

Populaarsed olid ka sularahaannetused, mida tehti näiteks nii, et tublid parteisõdurid viisid kaks nädalat iga päev erakonna peakontorisse 999 krooni. Kas see oli nende endi raha, on enam kui küsitav. Isegi lugupeetud Arnold Rüütel pidi seda tegema, viies muuhulgas raamatupidamise järgi ühe korra raha ka 31. septembril. Ehk kuupäeval, mida ei eksisteeri.

Enamik inimesi ilmselt mäletab palju kriitikat saanud K-Kohukese kampaaniat 2005. aastast, kus ettevõtja Oliver Kruudale kuuluv ettevõte AS Kohuke kleepis Tallinna täis Keskerakonna värvides nn kohukese reklaami.

Hästitoimivat lahendust erakondade läbipaistvaks rahastamiseks pole seni suudetud leida.