/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/11/27/7351235t1ha243.jpg)
Eesti ehitusettevõtted ehitasid tänavu III kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 20 protsenti rohkem kui eelmise aasta samas kvartalis.
Hoog ehitusturul aina kasvab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes kasvas ehitusmaht 27 protsenti, teatas statistikaamet.
III kvartalis ehitati omal jõul 747 miljoni euro eest, sellest hooneid 475 miljoni ja rajatisi 272 miljoni euro eest. 2016. aasta III kvartaliga võrreldes ehitati hooneid 17 protsenti ja rajatisi neljandiku võrra rohkem.
Kohaliku ehitusturu kasvu andis suurima panuse hooneehitus. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenes hooneehitusmaht nii uusehituses kui ka remondi- ja rekonstrueerimistöödes. Kasvu toetas ka tänavuse aasta alguses taas kasvule pöördunud rajatiste ehitus.
Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht vähenes 2016. aasta III kvartaliga võrreldes ligi kolmandiku võrra põhiliselt hooneehitustööde mahu kahanemise tõttu. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu III kvartalis seitse protsenti, mullu samal ajal 13 protsenti.
Ehitisregistri andmetel lubati 2017. aasta III kvartalis kasutusse 1475 uut eluruumi, s.o 391 eluruumi rohkem kui aasta varem samal ajal. Ligi pooled valminud eluruumidest asuvad Tallinna korterelamutes.
Nõudlus uute hea asukohaga ja kvaliteetsete elamispindade järele püsib. 2017. aasta III kvartalis väljastati ehitusluba 1820 eluruumi ehitamiseks – üle viiendiku rohkem kui möödunud aasta III kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.
Kasutusse lubati 323 mitteelamut kasuliku pinnaga 159 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut büroo- ja tööstushoonepinda. Kasutusse lubatud mitteelamute pind ja maht olid väiksemad kui 2016. aasta III kvartalis.