/nginx/o/2017/03/20/6474963t1hfa07.jpg)
/nginx/o/2017/10/17/7225639t1h4515.jpg)
Vaatamata digitaliseerumisele tehakse enamus eurotsooni siseseid makseid endiselt sularahas, lükates nii ümber arusaama, et kaardimaksed võtavad üha kiiremini üle.
Eurooplased eelistavad endiselt sularahamakseid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Keskpanga hiljutise uuringu järgi moodustasid eelmisel aastal 79 protsenti erotsooni sees tehtud igapäevastest maksetest sularahamaksed. Peaaegu veerand eurotsooni tarbijatest hoiavad kodus igaks juhuks sularaha, vahendab Bloomberg.
Sularaha domineerib kõige enam Lõuna-Euroopas, Saksamaal, Austrias ja Sloveenias, kus keskeltläbi 80 protsenti maksetest tehakse sularahas. Kõige vähem kasutatakse sularaha Hollandis, Eestis ja Soomes, kus 45-54 protsenti maksetest tehakse sularahas.
Eriti hiilgab kaardimaksetega Holland. Kui 2016. aastal tehti eurotsoonis umbes üks protsent maksetest viipekaartidega, siis Hollandis oli see protsent kümme. 81 protsenti viipekaartidega tehtud maksetest olid väärtuses alla 25 euro.
Rohkem sularaha kasutavates riikides uuriti ka inimeste rahulolu pangaautomaatide ja pangakontorite kättesaadavusega. Kõige suurem rahulolu oli pisikestel saareriikidel Maltal ja Küprosel. Kõige vähem olid inimesed rahul Lätis ja Leedus.