/nginx/o/2016/11/13/6070223t1hd4fc.jpg)
Eile allkirjastati Soomes kavatsuste protokoll Tallinna ja Helsingi vahelise raudteetunneli projekteerimiseks. Ehitustöödega võidakse parimal juhul alustada juba järgmisel aastal, arvab tunneli-idee eestvedaja, mobiilimängu Angry Birds looja Peter Vesterbacka.
Tallinna ja Helsingi vahelisest raudteetunnelist on räägitud pikka aega, on tehtud eeluuringuid, kuid kaugemale pole seni jõutud. Nüüd kavatseb Peter Vesterbacka projektiga kiiresti edasi liikuda, vahendas MTV.
Vesterbacka sõnul saab parimal juhul juba järgmisel aastal hakata tunnelit puurima ning viie aasta pärast võiks Soome lahe alune ühendustee juba valmis olla. «Hästi kõlav lõpptähtaeg oleks näiteks 24. detsember 2024,» arvas ta.
Laupäeval allkirjastati kavatsuste protokoll tunneli projekteerimiseks. 15 miljardit eurot maksva tunneli rahastamise läbirääkimistega on Vesterbacka sõnul juba kaugele jõutud. «Kogu raha ei ole veel kokku saadud, kuid arutelud kulgevad edukalt. Me teame täpselt, kust raha saada. Hiinast tuleks 70 protsenti ning ülejäänud raha Põhjamaade kindlustusfirmadelt,» ütles Vesterbacka.
Sajakilomeetrine raudteetunnel oleks valmides maailma pikim ning rongisõit ühest riigist teise kestaks 20 minutit. Tunnelisse on kavandatud neli peatust: Tallinna lennujaama juures, Helsingist 15 kilomeetri kaugusele rajataval tehissaarel, Espoos Keilaniemis ning Helsingi-Vantaa lennujaamas. Varem on räägitud ka Helsingi kesklinna või Pasila peatusest.
Vesterbacka kinnitab, et tunneliprojekt on kasumlik. «Oleme arvutanud, et kui ränne (Eesti ja Soome vahel – toim) kahekordistub ja pileti hind on 50 eurot, siis tasub tunnel end reisijateveoga ära. Sellele lisanduvad veel kaubasaadetised.»
Praegu tehakse Tallinna ja Helsingi vahel aastas umbes 10 miljonit reisi.
Vesterbacka tutvustas tunneliprojekti hiljuti ka Tallinna linnajuhtidele. Abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul on kaksiklinn visioonina juba aastaid nii Tallinna kui ka Helsingi linnarahvast lummanud. «Kõikidest tunneli projektidest on Peter Vesterbacka poolt presenteeritud projekt mulle kui rohelisele kõige vastuvõetavam,» tõdes Izmailova. «See, et tunneilt saab rajada ka ilma Eestimaad lõhkuva uue Rail Balticu trassita ja et see ennast nii ka ära tasub, on igati positiivne uudis.»