Eesti tarbis elektrit rohkem, tootis aga vähem

Elektriliinid Foto: SCANPIX

Eesti elektritoodang oli viimasel neljal kuul võrreldes möödunud aasta sama ajaga languses, tarbimine aga kasvas.

Oktoobris vähenes elektritoodang aastatagusega võrreldes kümme protsenti, kokku toodeti elektrit 960 gigavatt-tundi. Tootmine taastuvatest allikatest vähenes sealjuures 12 protsenti 136 gigavatt-tunnini ja  mittetaastuvatest allikatest kümme protsenti 824 gigavatt-tunnini.

Elektritarbimine kasvas möödunud kuul neli protsenti kokku 740 gigavatt-tunnini. Taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaaluks sisemaise tarbimise arvestuses kujunes oktoobris 16,3 protsenti. Kuu kokkuvõttes ületas kohalik tootmine elektritarbimist 220 gigavatt-tunni ulatuses.

Elektri kaubanduslik import moodustas tänavu oktoobris kokku 192 gigavatt-tundi, kasvades aastatagusega 119 gigavatt-tunni võrra. Kaubanduslik eksport vähenes samal ajal kolm protsenti 409 gigavatt-tunnini. Elektri impordist 86 protsenti tuli läbi Eesti-Soome ühenduste ja 14 protsenti Eesti-Läti ühenduste kaudu. Elektri ekspordist 77 protsenti läks Lätti ning 23 protsenti Soome. Kuu kokkuvõttes oli Eesti elektrikaubandusbilanss 218 gigavatt-tunni ulatuses ülejäägis.

Läti oktoobrikuu elektritoodang kasvas aastatagusega võrreldes ligikaudu 18 protsenti 618 gigavatt-tunnini. Toodangu kasvu soodustas jätkuvalt kõrge hüdroressursi saadavus - tänavu oktoobrikuus oli keskmine vee juurdevool Läti Daugava jões 813 kuupmeetrit sekundis, aasta tagasi samal ajal oli see 206 kuupmeetrit sekundis. Hüdro- ja tuuleenergia toodang moodustas Läti kogutoodangust 61 protsenti.

Baltikumi summaarne elektritoodang kasvas möödunud aasta oktoobriga võrreldes kokku kaks protsenti, tarbimine kasvas kolm protsenti. Kolme riigi elektribilansiks kujunes defitsiit 428 gigavatt-tunni ulatuses ehk 19 protsenti Baltikumi kogutarbimisest.

Põhjamaades kasvas tootmine kaks protsenti, ent tarbimine vähenes ühe protsendi võrra. Oktoobrikuu bilanss oli 949 gigavatt-tunni ulatuses ülejäägi.