Viimase üheksa aasta jooksul on Eestisse tulnud mitu tuhat võõrtöölist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimase viie aasta jooksul on esitatud 4619 avaldust tööloa saamiseks Eestis ning neist 4464 on ka rahuldatud. Lõviosa neist, kes väljastpoolt Euroopa Liitu Eestis tööd otsivad, on pärit Ukrainast.
Kõige rohkem väljastati töölube 2003. aastal, mil Eestisse võis tööle asuda 878 kolmandate riikide kodanikku, neis enam kui 200 Ukrainast, hiljem on ukrainlaste osakaal aasta-aastalt kasvanud.
Sel aastal on töölubasid väljastatud 76, kusjuures näiteks Venemaa kodanike huvi Eestisse tööle tulla on leigem kui indialastel. Sellel aastal on esimestele väljastatud 4 ja viimastele 5 tööluba. Lisaks India kodanikele on Eestisse tööle asunud veel Hiina, Nepaali ja Iraani päritolu inimesi.
Töötukassa võib anda ettevõttele loa töökoha täitmiseks välismaalasega, kui tööandja on kolm nädalat tulutult avalikul konkursil vajalikku töötajat otsinud, kuid ei ole ei Eesti, Euroopa Liidu ega Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide kodanike ega Eestis elamisloa alusel elavate välismaalaste hulgast sobivat kandidaati leidnud.
Töötukassa teenusejuhi Imbi Musta sõnul võib avalik konkurss toimuda näiteks üle-eestilise levikuga ajalehes, kus on soovitav teavitada tööpakkumisest vähemalt kord nädalas kolme nädala jooksul või töövahendusportaalis, kus peab tööpakkumine üleval olema vähemalt kolm nädalat järjest.
«Keelduda võime näiteks siis, kui meil on juba töötuna arvel inimesi, kellel on töökohustuste täitmiseks sobiv haridus, kvalifikatsioon ja töökogemused,» sõnas Must.
Samuti võib töötukassa Musta sõnul loa väljastamisest keelduda, kui tööandja on valmis palkama töötukassas arvel olevaid inimesi, kes ei vasta küll kohe nõudmistele, kuid saaksid väljaõppe käigus omandada vajalikud teadmised-oskused.