Baltania ehitab Jõgevamaale 45 miljoni eurose biosöetehase
23. november 2017, 13:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Baltania investeerib 45 miljonit eurot biosöetehase ehitamiseks Jõgevamaale, Vägari külla. Eeldusel, et kõik investeerimisotsuse tingimused on täidetud, alustatakse biosöetehase ehitamist 2018. aasta teises kvartalis. Tootmismahuks on planeeritud 160 000 tonni torrefitseeritud pelleteid aastas.
Baltania juhatuse liikme Mika Hassineni sõnul on biosöetehasel positiivne mõju Jõgevamaa majandusele. «Käitamisfaasis pakub tehas tööd 30-35 inimesele, sellele lisanduvad sisseostetavad teenused erinevatelt kohalikelt allhankijatelt,» ütles Hassinen pressiteates. Ta lisas, et metsamajanduse- ja logistika väärtusahelasse loob tehas juurde ligikaudu 300 uut töökohta, ehitusetapis saab ajutist tööd ca 200 inimest.
«Baltania planeeritav tehas annab vähem väärtuslikule toorme osale täiendava lisandväärtuse ning suunab selle alles siis energiatootmise tooraineks väärindatud kujul,» rääkis Mika Hassinen. Toormaterjalina kasutab tehas nii okas- kui lehtpuud, sisendiks sobivad küttepuit, puude ladvikud, oksad, seenkahjustatud puit, puukoor ja puidutööstuse jääkmaterjalid. Tehas vajab kokku kuni 440 000 kuupmeetrit puitbiomassi aastas.
Tehas hakkab tootma torrefitseeritud biosöe pelleteid. Selleks röstitakse biomass torrefitseerimise protsessi käigus, mille tulemuseks on toode, mis on suurema kütteväärtusega võrreldes töötlemata puiduga. Biosöe pelletid on seetõttu arvestatavaks alternatiiviks tahketele fossiilsetele kütustele.
Biomassi röstimisel eemaldatakse puidust märkimisväärne kogus hapnikku ja vesinikku ning tulemuseks on tihe, ligi 6 korda suurema energiasisaldusega materjal, millest enamuse moodustab süsinik. Tumeda värvuse ja kõrge kütteväärtuse tõttu on toode pälvinud taastuva kivisöe ehk biosöe nime.
Torrefitseeritud puitu ehk biosütt saab kasutada olemasolevates tahkeid fossiilseid kütuseid kasutavates soojus- ja elektrijaamades. Baltania toodang läheb sajaprotsendiliselt ekspordiks, mis suurendab Eesti ekspordivõimekust mitmekümne miljoni euro võrra. Peamise kliendibaasi moodustavad Põhjamaade ja Kesk-Euroopa soojus- ja elektrijaamad.
Biosöetehas põhineb CEG (clean electricity generation, vt lähemalt: Clean Electricity Generation) torrefitseerimistehnoloogial. Tänu kivisöe sarnasele olemusele saab biosöe pelleteid käidelda ning ladustada olemasoleva fossiilkütustele mõeldud tehnoloogia abil, muutes lõpptarbijale lisainvesteeringud ebavajalikuks.
45 miljoni eurost investeeringut rahastab Hollandi investeerimisfirma Momentum Capital koos teiste investorite ja finantsasutustega. Euroopa Liit on 2014. aastal torrefitseerimisprojektile eraldanud 25 miljoni euro suuruse NER300 toetuse. NER300 on Euroopa Liidu fond, mis rahastab innovaatilisi väikese süsinikuheitmega taastuvenergiaprojekte, mis vähendavad liikmesriikide sõltuvust fossiilsetest energiaallikatest. Projekt viiakse ellu koostöös Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumiga.