/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/05/09/575524t1h8c62.jpg)
Riigikohus avaldas täna otsuse, millega jättis piimatootja Väätsa Agro saneerimiskava kinnitamata ja lõpetas ettevõtte saneerimismenetluse.
Swedbank sai riigikohtust Väätsa Agro suhtes oma tahtmise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väätsa Agro saneerimise üle peetud vaidluse viis riigikohtusse Swedbank, kes polnud rahul sellega, et saneerimiskava kohaselt oleks panga enam kui 85 miljoni krooni suurusest laenulepingust tulenevast nõudest konverteeritud 60 miljonit krooni Väätsa Agro aktsiateks. Pank hindas talle pakutud aktsiate väärtust tühiseks ja märkis, et sisuliselt tähendab muudatus panga nõude vähendamist ligi 70 protsendi võrra.
Pank oleks jäänud Väätsa Agro vähemusaktsionäriks. Samas oleks pandiga tagamata nõudeid vähendatud 20-35 protsendi ulatuses, viitab kohtuotsus panga seisukohale.
Riigikohtu kolleegium andis saneerimisseadusele tõlgenduse, mille järgi ei saa võlausaldajate õigusi ebaproportsionaalselt kahjustada, nõustudes selles osas panga seisukohaga.
Samas märkis riigikohus, et vaatamata saneerimiskava kinnitamata jätmisele ei ole välistatud Väätsa Agro uue saneerimismenetluse algatamine, kuni ettevõtte suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust.
Väätsa Agro ja saneerimisnõustaja väited ettevõtte paranenud majandusseisundi ja -prognoosi kohta näitavad, et võimalik võib olla koostada avaldajale jõukohane saneerimiskava, millega ühegi võlausaldaja õigusi seadusvastaselt ei kitsendataks, hindas riigikohus.
Kolleegiumi hinnangul ei takista saneerimismenetluse algatamist saneerimisseaduse säte, mille järgi saneerimismenetlust ei algatata, kui ettevõtja suhtes toimunud saneerimismenetluse lõppemisest on möödunud vähem kui kaks aastat. Kolleegiumi selgitusel peetakse selles sättes silmas kinnitatud kava alusel toimunud saneerimismenetlust.
Väätsa Agro esitas kohtule saneerimiskava 2009. aasta novembris, kuigi ettevõtte võlausaldajad polnud saneerimiskavaga nõustunud.
Swedbanki juriidilise divisjoni direktor Riho Roopõld ütles BNS-ile, et pank peab riigikohtu esmaspäevast põhjalikku otsust kõigepealt sügavamalt analüüsima aga oluline on, et võlausaldajaid koheldakse õiglaselt ja kõigi protsessi sattunute huvisid kaitstakse maksimaalselt.
"On hea, et kohtusüsteem ei ole lasknud, põhjendamatult ja saneerimise eesmärgi ja olemusega vastuolevalt, riivata võlausaldajate õigusi. Sellise praktika tekkimine oleks olnud ohuks õiguskindlusele, sest tagatud nõuete panemine halvemasse olukorda tagamata nõuetest ei ole õigustatud," kommenteeris Põld.
Pank loodab, et Väätsa Agro jätkab tavapärast majandustegevust ning ettevõte ja selle omanikud leiavad võimaluse teenindada kohustusi panga ees, mida pole täidetud alates 2009. aastast, lisas ta.
Märtsi lõpus teatas Väätsa Agro, et tema tulud olid mullu 82 miljonit krooni ja puhaskasum 13 miljonit krooni. Väätsa Agro enamusaktsiate omanik on Hanseatic Capital Estonia.
Väätsa Agro saneerimisnõustaja saab riigikohtu otsusel tasu 4474 eurot ja kulude katteks 998 eurot ning peab edastama kohtuotsuse kõigile saneerimiskavast puudutatud Väätsa Agro võlausaldajatele ja selgitama neile saneerimiskava kinnitamata jätmise tähendust.