Põleng kortermajas on terve maja ühine mure

Foto on illustratiivne. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Kortermaja on keeruline, omavahel tihedalt seotud organism, mille tervislik olukord sõltub kõikidest maja elanikest.

Kummalisel kombel on kortermajade elanikud tihtipeale oma naabritega suhtlemisel tagasihoidlikumad kui eramajade elanikud, samas ollakse teineteisest palju enam sõltuvamad. Kui naabril uputab, siis uputab ka teistel, või veel hullem – kui naabril puudub suitsuandur, siis on see ühel hetkel ka teiste elanike probleem, hetkel, mil majas on põleng.

Iga põlengu tõttu saab kahjustada majaelanike vara, hullemal juhul saab põlengutes kahjustada inimeste tervis või kaotab keegi oma elu. Eelmisel toimus Eestis aastal 787 elamutulekahju.

16.oktoobri seisuga on tules hukkunud 34 inimest, neist 15 kortermajades. Kortermajades on toimunud 253 tulekahju, neist 97 Tallinnas ja 55 Ida-Virumaal.

Kes katab kortermaja põlengus tekkivad kahjud?

Kortermajas toimuva tulekahju korral sõltub kahjustada saanud korteri taastamine sellest, kas korterid on kindlustatud või mitte. Kui põlengus kahjustada saava korteri omanikul on sõlmitud kodukindlustus, siis hüvitab tekkinud kahjud kindlustusselts. Sõltuvalt tulekahju ulatusest, võib kahju ulatuda mitmekümne tuhande euroni.

Ka korteriühistutel tuleb mõelda, kuidas vältida tulekahjude korral suuri väljaminekuid, ühistul võimalus kogu korterelamu kindlustada. Kui põlengus saavad tahma- ja veekahjustusi majaseinad, trepikojad, välisuksed ehk maja osad, mis kuuluvad ühisomandisse, siis kindlustuse puudumisel peab tekkinud kahjud katma ühistu remondifondi kaudu.

Mida teha selliste põlengute vältimiseks ja majaelanike kaitsmiseks?

Kortermajas on tuleohutusele mõtlemine kõigi ühine kohustus. Tuleõnnetuste ennetamiseks tuleb kortermajas oma panus anda nii korteriühistul kui ka igal majaelanikul.

Tuleohutuse teemat tuleks regulaarselt käsitleda ühistu koosolekutel. Tihti on probleemiks suitsetamine trepikodades. Kui inimesed seda teadmatusest või tahtlikult endiselt teevad, siis on soovitav panna trepikodadesse kasvõi igale korrusele suitsuandur, mis nii põlengust kui ka trepikojas suitsetavast inimesest kiiresti märku annab. Soovitatav on paigaldada trepikotta vähemalt üks tulekustuti.

Kindlasti jääb ühistu pädevusse korterelamu üldkasutatavate elektripaigaldiste regulaarne tehniline kontroll ja ahjuküttega majade puhul ka kord aastas korstnapühkija või siis gaasiseadmete hoolduse tellimine. Oluline on ka veenduda, et küttesüsteemid majas on seaduslikult ehitatud või paigaldatud.

Tihtilugu on korterelamutes probleeme lapsevankritega - kortermaja koridoris lapsevankri hoidmine tundub küll praktiline ja mugav, kuid tulekahju korral saab sellest ohtlik takistus hoonest välja pääsemisel. Igas hoones peavad olema piisavalt avarad ja liikumiseks ohutud evakuatsiooniteed ning asjad, mida hoitakse, ei tohi olla põlevmaterjalist. Trepikodades hoiustatud lapsevankreid on ka süüdatud – tänavu märtsis toimus öisel ajal sotsiaalmaja trepikojas vankripõleng, mis jättis oma korteritesse lõksu kümned inimesed.

Selleks, et lapsevankriga pere ei oleks oma murega üksi, peaks korteriühistu/majavanema kaudu koridoride evakuatsiooni teemat ühiselt majas arutama ja leppima kokku, kus ja kuidas elanikud vankreid, aga näiteks ka jalgrattaid hoiavad. Kindlasti ei saa aktsepteerida mööbli ladustamist trepikodades.

Kui siis põleng on juba puhkenud, on tähtis, et päästeauto pääseks hoonele ligi. Selleks peaks veenduma, et majanumber on korralikult nähtav ning parkimine maja ümber korraldatud nii , et see ei sega päästetööd. Täna on päästeauto ligipääs eriti just Tallinna korrusmajadele väga kehv.

Tuli ei tunne korteri piire

Kortermaja tuleõnnetuste ennetamises on igaühe panus oluline - nii majaelanikul kui korteriühistul. Kortermajas levib tulekahju kiiresti ja põlengus võivad kannatada saada nii kõrvalkorterid kui maja trepikoda, katus kui fassaad. Selleks, et põleng kiiresti avastada, peab igas kodus olema töökorras suitsuandur.

Päästeameti tuleohutuskampaania on sel korral suunatud just kortermaja elanikele. Päästeamet kutsub kortermaja elanike ja ühistuid üles osalema tuleohutuskampaanias.

Leppige oma majas kokku suitsuanduri kampaaniajuht, tegemist võib olla ühistu esimehe, liikmetega või lihtsalt aktiivse majaelanikuga. Kampaaniajuht külastab oma maja elanikke ja uurib, kas neil on töökorras suitsuandur. Vajadusel aitab anduri paigaldamisega või hankimisega. Kui kõik korterid on allkirjaga kinnitanud suitsuanduri olemasolu, saab ühistu auhinna.

Auhinna saamiseks tuleb minna aadressile www.kodutuleohutuks.ee ja täita registreerimisvorm. Kirja tuleb panna korterite arv, aadress, kontaktisik. Seejärel läheb registreerimisvorm juba piirkonna Päästekeskusesse.

Esimesed 100 ennast registreerinud ja suitsuanduriga varustanud ühistut saavad Päästeametilt kingituseks tulekustuti, mis paigaldatakse maja trepikotta. Tulekustuti antakse maja esindajale pidulikult üle, paigaldatakse koos juhistega maja trepikoja seinale. Lisaks loositakse kõikide soovi avaldanud ühistute vahel välja trepikoja seinamaaling.