Eesti on kutsehariduse levikult sarnasel tasemel endiste Nõukogude Liidu riikide ning Kreeka ja Portugaliga, samas kui jõukamates Euroopa maades on kutseharidus palju populaarsem.
Eesti jääb kutsehariduse levikult rikastest riikidest kaugele maha
Eestis õpib keskhariduse omandajatest 34 protsenti kutseharidussüsteemis ning ülejäänud gümnaasiumides ehk üldharidussüsteemis, rääkis haridus- ja teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonnna juhataja Andres Pung eelmisel nädalal Tartu Ülikooli majandusseminaril.
Võrdluseks tõi ta kutsekoolides keskharidust omandajate osatähtsused mõndes teistes Euroopa riikides:
- Šveits, Austria, Tšehhi – üle 80 protsenti
- Belgia, Holland, Slovakkia – ligi 70 protsenti
- Saksamaa, Norra, Luksemburg, Itaalia – ligi 60 protsenti
- Soome, Rootsi, Taani – üle 50 protsendi
- Läti, Leedu, Ungari, Portugal, Kreeka, Kasahhi, Ukraina, Moldova – 20 - 30 protsenti
- Küpros, Tadžikistan, Kõrgõstan – üle 10 protsendi
- Gruusia, Armeenia – alla 10 protsendi
Punga sõnul on eriti murettekitav see, et eelmisel aastal valis Eestis põhikoolilõpetajatest keskhariduse omandamiseks kutsekooli vaid 26 protsenti ning ülejäänud läksid gümnaasiumidesse.
«Kuna praegu paljud gümnaasiumid võitlevad sisuliselt elu ja surma peale siis iga õppija, keda vähegi annab, tõmmatakse ära gümnaasiumi,» ütles Pung. «Siin on niivõrd ebavõrdne konkurents,» lisas ta. «225-226 gümnaasiumiga konkureerib ainult 30-33 kutseõppeasutust.»
Ennekõike saab kutshariduse populaarust Punga hinnangul tõsta karjääriõppe sisseviimisega põhikooli ja gümnaasiumi viimastesse klassidesse. «Enamik inimesi praegu gümnaasiumi lõpetades ka ei tea, missugune on tänapäeva tööelu, valikud tehakse juhuslikult,» arvas ta.
Punga sõnul on karjääriõppeks arendatud välja väga palju metoodilist materjali. «Aga kuniks see pole kohustuslik aine koolides, siis iga kool ise otsustab, kas karjääriõpe sisse viia,» tõdes ta. Hiljuti kinnitatud uues õppekavas on karjääriõpe valikainena.
«Maakondades on olemas ka karjäärinõustamiskeskused, aga keegi ei tule kooli seda pakkuma, sinna tuleb õpilasel ise kohale minna,» lisas Pung.
«Palju rohkem tuleks pöörata tähelepanu oma võimetele,» nimetas Pung teise kutsehariduse leviku võtme. «See on nii karjäärinõustamise, vanemate kui õpetajate teema.»
Lisaks oleks Punga meelest äärmiselt vajalik gümnaasiumi ja põhikooli lahutamine, mida küll kavandati, kuid mis uue põhikooli ja gümnaasiumiseadusega siiski tegemata jäi.
«Oleks äärmiselt vajalik, et igal inimesel tekib esimene oluline otsustuskoht põhikooli lõpus,» kinnitas Pung. «Et ta tõesti mõtleb läbi oma järgneva haridustee. Praegu kui on need torugümnaasiumid esimesest kaheteistkümnenda klassini, siis väga paljud lähevad automaatselt midagi mõtlemata edasi.»
Pung möönis, et mõnes sektoris, näiteks kaubanduses ja põllumajanduses, saavad kutseharidusega inimesed kesist palka. «Suuri moonutusi võib olla olenevalt tööturu situatsioonist,» lausus ta. «Aga kindalasti arvan ma, et kui Eesti hakkab restruktureerima oma majandust ja tootma keerukamaid tooteid, mis nõuab ka muidugi paremat kvalifikatsiooni oskustöötajatelt, siis nende palgatase hakkab tõusma, siin teist võimalust pole.»