Iduettevõtja kritiseerib tuliselt miljarditehast: kas te teete nalja?

Ragnar Sass Foto: Peeter Langovits

Miljard eurot loob 200 töökohta – kas te teete nalja? Taxify sai 10 miljonit investeeringut ja loob Eestisse 100 uut töökohta, kirjutab sotsiaalmeedias iduettevõtja Ragnar Sass.

Eesti start-up-maailma tipptegija ning Garage48, Pipedrive'i ja Clanbeati kaasasutaja Ragnar Sass kommenteerib sotsiaalmeedias Postimehe eilset artiklit, et Eesti teadlaste hinnangul on nn miljarditehase ehk puidurafineerimistehase rajamine Eestisse vajalik, kuna see võimaldab puidu paremat väärindamist ja tõstab kokkuvõttes Eesti majanduse tootlikkust, vahendab Äripäev.

Sass kirjutab Facebookis avalikus grupis «Eesti Metsa abiks», et selle uudise sisust on võimalik tuletada kolm olulist nüanssi. Esmalt tõestus, et tehast ei saa ära majandada vaid praeguse Eesti metsaressursiga – järelikult on motiiv suuremaks raieks projekti tugevalt sisse kirjutatud.

Teisena toob Sass välja, et veel jätab teadlaste argumentatsioon mulje, et jäätmevaba ja vee korduvkasutamisel põhinev puidurafineerimise tehnoloogia pole veel majanduslikult konkurentsivõimeline ehk siis keskkonnaprobleemide risk on ülikõrge.

Ka kritiseerib Sass väidet, et miljardi euroga luuakse 200 töökohta: «Are you f****** kidding me? Taxify sai 10 miljonit investeeringut ja loob Eestisse 100 uut töökohta ILMA keskkonda veidigi ohustamata.»

Loe lähemalt Äripäevast.

KOMMENTAAR

Aadu Polli, Est-For Invest OÜ juhatuse liige

Ragnar Sass toob välja, et on olemas tõestus, et tehast ei saa ära majandada vaid praeguse Eesti metsaressursiga. Järelikult on motiiv suuremaks raieks projekti tugevalt sisse kirjutatud. Kuidas kommenteerite?

Tehase idee ei tugine raiemahu suurendamisel ja tehase rajajad ei ole kunagi planeerinud kasutada vaid Eestist pärit tooret. Tegu on Liivimaa projektiga, toorme hanke areaal on Eesti, Läti, Leedu ja Valgevene. Kinnitame, et Eesti raiemahte tehas ei mõjuta.

Tehase maksimaalne toormevajadus on 3,3 miljonit kuupmeetrit puidutooret aastas. Sellest üks miljon tuleks Eesti ja Läti saeveskite kõrvaltootest – hakkest ning 2,3 miljonit praegu Eesti, Läti, Leedu ja Valgevene poolt eksporditavast paberipuidust.

Täna veetakse autodega sadamatesse ja üle mere Skandinaaviasse ca 7,7 miljonit kuupmeetrit tehasele sobivat tooret, tehase soov on sellest ära kasutada kohapeal 3,3 miljonit m³. Nii ületab Eesti ja Läti turul juba olemasolevate raiemahtude juures ringlev sobiliku toorme kogus rohkem kui kahekordselt mahtu, mida tehas kasutaks, mistõttu ei ole vajadust raiemahtusid tõsta.

Samuti ei ole jäätmevaba ja vee korduvkasutamisel põhinev puidurafineerimise tehnoloogia veel majanduslikult konkurentsivõimeline ehk siis keskkonnaprobleemide risk on ülikõrge. Palun kommentaari.

Arusaadav, et inimestel on keskkonnaga seotud murekohti. Neist kõige kaalukamaks võibki pidada tehase võimalikku mõju Suur-Emajõe jõgikonnale ja Peipsi vesikonnale. Sellele küsimusele saame vastata pärast keskkonnamõjude uuringuid.

Praegu saame öelda, et Euroopa tööstusettevõtted peavad tagama keskkonnasõbraliku tootmise. Selleks on Euroopa Liidus kohustuslikud parima võimaliku tehnoloogia (PVT) nõuded.

Puidurafineerimise tehnoloogia on viimasel viieteistkümnel aastal teinud suure arengu ja tempokalt luuakse uusi lahendusi, mis võimaldavad keskkonnasäästlikku majandamist.

Kui 2019. aastaks on mõju-uuringud tehtud, võrdleme maailma tipp-tehnoloogiat ja siinseid keskkonnatingimusi eesmärgiga leida Eestisse ja valitud asukohta sobiv lahendus. Kui Eesti keskkonda sobivat tehnoloogiat ei leita, siis seda tehast ka ei tule.

Lisaks ütleb Sass: «Miljard eurot loob 200 töökohta. Are you f****** kidding me? Taxify sai 10 miljonit investeeringut ja loob Eestisse 100 uut töökohta ILMA keskkonda veidigi ohustamata.» Palun kommenteerige.

Kui esmapilgul võib tunduda, et loodavad 200 töökohta ja väärtusahelas töö andmine kuni 700-le inimesele pole kuigi suur asi – Tartumaal on ju teisigi samaväärse töötajate arvuga ettevõtteid, siis tervikpilt vajab laiemat konteksti.

Tehase rajamisest võidavad kõige rohkem metsaomanikud, keda Eestis on ca 104 000 ja Lätis ca 127 000 ehk koos perekondadega üle 500 000 inimese. Nendel inimestel tekib võimalus oma vara väärtustada ja saada kvaliteetse puidu eest ausat hinda.

Lisaks on oluline, milliseid töökohti me loome ja kus neid luuakse, väljaspool Tallinna ja Harjumaad. Kõrge lisandväärtusega töökohad on sellised, mis võimaldavad maksta konkurentsivõimelist palka. Eesti puidusektoris on keskmine lisandväärtus 27 500 eurot, puratehase töötaja keskmine lisandväärtus oleks miljon (1 000 000) eurot aastas.

See on samaväärne sellega, nagu asuks Eesti töötlevas tööstuses tööle 8000 uut töötajat. See ongi üks peamisi võimalusi, kuidas Eestis nappiva tööjõu tingimustes edasi tegutseda ja konkurentsivõitluses ellu jääda.

Projekti eestvedajad on pikaajalise puidu- ja metsatööstuskogemusega Aadu Polli ja Margus Kohava. Projekti algatanud ning uuringu- ja analüüsietappi rahastavad investorid esindavad Eesti kapitali.

Investorite gruppi kuuluvad Aimar Varula, Arvo Türner, Heiki Vahermets, Peedo Pihlak, Toomas Mets ja Virko Lepmets (OÜ Combiwood), Peeter Mänd (Ivard OÜ), Kaido Jõeleht (Kaamos Group), Jüri Külvik (Lemeks Grupp), Mati Polli (Tristafan OÜ) ja Tiit Nilson (Woodwell).