/nginx/o/2016/04/05/5231027t1hfe5e.jpg)
Kuigi Oleg ja Andres Sõnajalg nõudsid eelmisel nädalal kohtuniku taandamist ja nende Aidu tuulepargi ehituslubade kiiremat menetlemist, vastas neile kohus, et asjad ei käi päris nii nagu vennad Sõnajalad dikteerivad.
Kohus annab Sõnajalgadele vastulöögi
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
21. november 2017, 10:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõnajalgadele kuuluv OÜ Aidu Tuulepark tahab ehitada Aidusse Baltikumi suurimat, 30 tuulikust koosnevat tuuleparki. Kuigi ehitustegevus algas poolteist aastat tagasi ja mitu torni on juba püsti, tõmbas kaitseministeerium ja Ida-Viru maavalitsus sel kevadel projektile pidurit. Praegu vaieldakse tuulepargi edasise tuleviku üle kohtus.
Kuna asi venib, nõudsid vennad Tartu halduskohtult ehituslubasid menetleva Jõhvi kohtuniku Karin Jõksi ametist taandamist, kahtlustades teda poole valimises. Sõnajalad olid pahased, et kohtunik pole seitsme kuu jooksul määranud istungi aega.
Kuivõrd tegemist on 160 miljoni euro maksumusega projektiga ja viivitamine põhjustab arendajale ülisuurt majanduslikku kahju, siis peaks, toetudes kohtupraktikale, olema protesti kiire lahendamine kohtu jaoks prioriteet, leidsid Sõnajalad.
Raha ei anna eesõigust
Tartu halduskohus vastas Sõnajalgade kriitikale, et nad ei saa nõustuda etteheidetega, nagu oleks menetlus kestnud ebamõistlikult kaua. Kõnealune vaidlus ei kuulu kohtu sõnul nende hulka, mida kohus peab halduskohtumenetluse seadustiku alusel lahendama eelisjärjekorras.
«Väärib kordamist, et kohus lahendab asju üldises ehk asjade kohtusse saabumise järjekorras. Seadus ei anna kohtuasjade lahendamisel eesõigust isikutele, kellel on suuremad rahalised huvid. Kõik on seaduse ees võrdsed,» põhjendas kohus.
Lisaks üldistele põhimõtetele sõltub kohtuasja lahendamise kiirus konkreetse kohtuniku töökoormusest, sealhulgas sellest, kui palju on kohtunikul lahendada kiireloomulisi asju, näiteks esialgse õiguskaitse taotlused, märkis kohus.
«Menetlusosalistel on õigus esitada menetluse kiirendamise taotlus, seda saab aga teha alles siis, kui asi on kohtu menetluses olnud vähemalt üheksa kuud. Praeguseks ajaks on kõnealune kohtuasi olnud menetluses vähem kui seitse kuud,» selgitas kohus.