Eesti käitumine investoritega on murettekitav, arvab USA diplomaat, kirjanik ja ajakirjanik James K. Glassman ajakirja Forbes blogis, tuues näiteks riigi tüli Tallinna Veega.
Forbesi blogi: ettevõtted ei saa Eesti riiki usaldada
Glassman märgib, et pärast taasiseseisvumist kiiresti arenenud Eestit tabas hiljutine üleilmne majanduslangus eriti rängalt. «Eesti muredel pole ühest põhjust, kuid nagu teised endised Nõukogude Liidu vasallterritooriumid, /.../, on peamine probleem kerglane suhtumine seaduste rakendamisse äritehingute suhtes - mis ilmneb eriti järskudes ja ootamatutes valitsuse sekkumistes eraettevõtlusesse,» kirjutab Glassman. «Kui firmad ei saa olla kindlad, et valitsused jõustavad lepinguid ja omandiõigusi ühes riigis, siis üsna loomulikult, nad viivad oma äri teise.»
Glassmani väitel ütlevad mõned, et Eesti on nakatanud «Vene haigusega». Probleemile osutab tema sõnul ka Maailmapanga osalusel valmiv äritegemise indeks, kus Eesti on küll muljetavaldaval 17. kohal, kuid investorite kaitse kategoorias alles 59. ehk samal tasemel Türgi ja Nigeeriaga.
Kuna Eestil ei ole palju loodusressursse, siis on välisinvestoreid vaja, rõhutab Glassman. «Riik ei saa lubada endale rahvusvahelise kapitali äraajamist, kuid riskib just sellega.»
Ta toob näiteks riigi käitumise Tallinna Veega. «See on hea näide, mida riik, mis tahab tõmmata ligi väliskapitali, peaks vältima,» arvab Glassman. Ta juhib tähelepanu, et sarnane pikaajaline vaidlus käib ka ettevõttega Baltic Rail Services, mille taga on Ameerika ja Briti investorid.
Glassman toob sarnaseid näiteid ka Poolast ja Ungarist. «Eesti, Poola ja Ungari pole Argentina, kuid pole kokkusattumus, et neil on ühed arenenud maailma kõrgeimad töötuse määrad,» kirjutab Glassman. «Õppetund on selge: konkurentsitihedas maailmas peab iga õitseda tahtev riik looma investeerimiskliima, mis põhineb valitsuse vaoshoitusel ja vastutustundlikkusel ning austusel seaduste järjekindla rakendamise vastu.»