Uuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus hoopis langeda

Soomes elavad eestlased 2016. aastal jaanipäeva pidamas. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Tundub põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntavalt, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnne.

Bartram võrdles Kesk- või Ida-Euroopast Lääne-Euroopasse sisserändajaid Kesk- või Ida-Euroopasse jääjatega, ning selgus, et väljarändajad on üldjuhul õnnelikumad kui kojujääjad, vahendab ERRi teadusportaal Novaator.

Teisalt peab enne järeldamist, et väljarändajad on saanud õnnelikuks rikkamasse riiki kolimise tõttu, kaaluma ka teist võimalust: väljarändajad võisid olla kojujääjatest õnnelikumad juba enne väljarändamist.

Bartrami analüüsist selgub, et see oletus peab paljude riikide puhul tõepoolest paika ning Bulgaariast, Eestist, Poolast, Slovakkiast, Türgist ja Ukrainast väljarännanute puhul võib tegelik olukord olla isegi nii, et väljarändamisega kaasneb hoopiski õnnelikkuse langus ja mitte tõus.

«Eestist väljarändamisega kaasneb hoopiski õnnelikkuse langus ja mitte tõus,» nendib Bartram. Tema selgitusel võib väljarändajate elu küll paraneda suurema objektiivse heaolu mõttes, kuid subjektiivsest vaatevinklist vaadatuna selgub, et rändega võib kaasneda hoopis märkimisväärne pettumus.

Loe lähemalt Novaatorist.