/nginx/o/2008/10/23/86115t1h294e.jpg)
Eesti on seni finantskriisist suhteliselt puutumata jäänud ja seda suuresti tänu Eesti panganduse tihedale integreeritusele Põhjamaade finantssektoriga, ütles president Toomas Hendrik Ilves tänasel kohtumisel Saksa liidupresidendi Horst Köhleriga.
Ilves: Eesti on finantskriisist üsna puutumata jäänud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti majanduse kohandumine algas juba aasta enne finantskriisi jõudmist Euroopasse, kuid järgmised paar aastat saavad ka Eestis majanduspoliitilises mõttes kindlasti keerukad olema,» vahendas presidendi kantselei Ilvese sõnu.
Presidendid tõdesid, et Euroopa Liidu riikide huvides peab olema ja ongi taastada pankade ja kodanike usaldus ning üldine tasakaal maailma finantsturul.
«Maailma ulatuses on praegu tegemist vähemalt kahe probleemiga - lisaks finantsturgude stabiliseerimisele on tarvis vältida finantsprobleemide ülekasvamist üldiseks majanduskriisiks,» ütles Ilves.
«See vajab koordineeritud tegutsemist nii Euroopa Liidu tasemel kui ka laiemas rahvusvahelises plaanis.»
Kohtumisel keskenduti ka rahvusvaheliste suhete probleemidele, julgeolekule ja kahepoolsetele suhetele.
Rääkides julgeoleku tagamisest, olid presidendid Ilves ja Köhler üksmeelel, et 21. sajandi NATO tähendab organisatsiooni kuuluvatele riikidele tingimusteta kaitset, samuti maailma julgeolekule olulisi operatsioone alliansi naaberriikide õhutamist ja julgustamist demokraatlikele reformidele.
«NATO-l ei ole õigust Afganistanis käega lüüa ega väsida,» ütles president Ilves, kõneldes alliansi suurimast operatsioonist. «Me suudame olla edukad, kui võidame enda liitlasteks järjest rohkem kohalikke elanikke, mis suurendaks julgeolekut selles jätkuvalt rahutus riigis.»