Riigieelarve arhitekt tunnistab: peamegi aktsiisitõusude tühistamist tõsiselt kaaluma

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu. Foto: Erik Prozes / Postimees

Eesti riigieelarve üks olulisemaid arhitekte, rahandusministeeriumi ametnik Sven Kirsipuu tunnistas, et alkoholi aktsiisilaekumisega on tõsiseid probleeme. Seetõttu jagub küllaga põhjusi, miks maksutõusu tühistamise üle arutleda.  

Rahandusminister Toomas Tõniste on lubanud välja töötada kava, kuidas järgmise aasta veebruari plaanitud alkoholi aktsiisitõusud ära jätta. Ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juht Kirsipuu ei öelnud, kas nad on saanud viimastel päevadel otsese käsu hakata alternatiividega tööle. Tema sõnul on see nagunii juba nende igapäevane töö.

Poliitiline otsus, kas aktsiisitõus jääb või kaob, tuleb teha ikkagi poliitikutel. Mille arvelt maksulangetus kompenseeritakse, on samuti poliitikute rida. Samas möönis Kirsipuu, et eelarvevõimalused on laias laastus teada. Kõiki võimalikke katteallikaid on juba varem valitsuse sees arutatud. Järgmisel nädalal asub valitsus seda tõsisemalt vaagima.

Olukord läheb pigem halvemaks kui paremaks

Kirsipuu ei võtnud otseselt seisukohta, kas aktsiisitõus tuleks jätta või kaotada. See ei olegi tema ülesanne. Temal tuleb koostada prognoose ja pakkuda stsenaariumeid, mida üks või teine liigutus kaasa toob.

Siiski tunnistas mees, et aktsiiside tõstmisega kaasneb mitmeid muresid. Seetõttu oleks riskide maandamisel loogiline, kui tühistamist tõsiselt kaalutaks. Üks põhjus on selles, et riskid kipuvad ajaga kuhjuma. Teisalt tuleb kõigilt turuosalistelt signaale, et olukord läheb pigem halvemaks kui paremaks. Seda jälgivad poliitikud väga tähelepanelikult.

Samas on ka mitmeid vastuargumente. Aktsiiside nullimine tähendab ju seda, et eelarvesse tekib paarikümne miljoni suurune auk, mida tuleb täitma asuda. Kuigi katteallikad võiks Kirsipuu sõnul tõenäoliselt leida, jääb endiselt õhku küsimus, kas seda on ikkagi vaja. Ta viitab selle aasta septembri, oktoobri ja poole novembri alkoholi aktsiisitulu laekumistele, mis vastavad prognoosidele.

«Seetõttu ongi väga raske soovitada, et mis see mõistlik poliitika oleks,» tunnistas ta. Võimalik on teha nii üht- kui ka teistpidi.

«Ülioptimistlikud» prognoosid peavad endiselt

Rahandusministeerium loodab praeguse seisuga järgmisel aastal teenida alkoholiaktsiiside laekumise pealt 340 miljonit eurot. Nii konjunktuuriinstituut kui ka alkoholitootjad on nimetanud seda täiesti ebarealistlikuks.

Kirsipuu sõnul ei kavatse nad aga seda alla korrigeerima hakata. Nagu öeldud, tugineb Kirsipuu enesekindlus viimaste kuude laekumistele, mis on igati plaanipärased. Lisaks hoiab ministeeriumi optimismi üleval see, et alkoholitootjad hakkavad tõenäoliselt aasta alguses suures koguses alkoholi varuma ja see kajastub kohe ka 2018. aasta eelarves.

Samas teadvustas Kirsipuu, et tuleviku osas on endiselt väga palju lahtisi otsi. Pole teada, kas ja kui palju piirikaubandus süveneb: kas see saavutab mingi normaalse lae, nagu eeldab ministeerium, või jätkub kasv püstloodis, nagu hoiatavad alkoholitootjad. «Meie seda ei tea. Kindel on see, et ta igatahes suureneb,» rääkis ta. Samas tõusevad aktsiisid järgmisel aastal nii Lätis ja Soomes, mis tähendab, et hinnavahe Eestiga ei tohiks suureneda.

Mis puudutab rahandusministeeriumi prognoose, siis Kirsipuu jäi tagasihoidlikuks. «Neid on tõlgendatud nii, nagu meie raiuks kui rauda, et meil on alati õigus. See ei ole kaugeltki nii. Me lihtsalt peame mingisuguseid prognoose tegema ja me teeme seda parima teadmise juures,» selgitas mees.

Ta lisas, et nad ei saa iga konkureeriva prognoosi puhul hakata oma tööd ümber vaatama. Ta tõi paralleeli: rahandusministeerium prognoosib järgmiseks aastaks 3,3 protsendilist majanduskasvu, Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) aga 3,8 protsendilist kasvu. See ei tähenda, et nad peaksid kohe jooksma oma arvutusi ringi tegema. «Meil on ikkagi oma mudelid, eeldused ja loogika.»

Aktsiise võidakse ka lihtsalt vähendada

Kui järgmisel aasta veebruari aktsiisitõus siiski tühistada, kui suur tuleb puudujääk? Kirsipuu sõnul oleks see suurem kui paarkümmend miljonit eurot, aga mitte rohkem kui 100 miljonit.

Puudujäägi suurus sõltub palju ka sellest, et mida poliitikud konkreetselt otsustavad: kas aktsiisitõus tühistatakse täielikult või lükatakse see näiteks edasi. Välistatud pole ka see, et aktsiise tõstetakse, aga väiksemaks mahus. «Seal on nii palju erinevaid võimalusi, mis praegu on lahtised,» selgitas Kirsipuu. 

Aga isegi juhul kui aktsiisitõus 100 protsendiliselt ära jäetakse, laekub maksutulu riigikaukasse tulevikus rohkem kui tänavu. Selles on Kirsipuu kindel. 

INFOKAST

Kui palju aktsiisid tõusevad?

Valitsuse praeguse plaani kohaselt tõuseb veebruaris õlleaktsiis 17 protsenti ja tõuseb 18,26 sendini liitri kohta. Sama suures ulatuses tõuseb ka aktsiisi siidrile. Veini aktsiisi tõuseb 20 protsenti.

2019. aastal tõuseb õlleaktsiis tänasega võrreldes 32 protsenti ja 2020. aastal lausa 42 protsenti.

Kuidas need kajastuvad õlle lõpphinnas, on raske öelda, kuna juurde liitub veel kaupmeeste juurdehindlus.

Riik loodab tänavu alkoholiaktsiisilt teenida 237,6 miljonit eurot, olles seda eelnevalt 40 miljoni euro võrra alla korrigeerinud. Tänavu 10 kuuga on eelarvesse laekunud vaid 194,4 miljonit eurot.

Järgmisel aastal loodab riik teenida alkoholiaktsiisidelt aga tervelt 340 miljonit eurot. Konjunkutuuriinstituudi hinnangul jääb aga 80 miljonit puudu, õlletöösturid prognoosivad 100 miljoni eurost auku.