Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Õlletööstur Noop lubas mürki võtta, kui riigil õigus on (6)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tarmo Noop.
Tarmo Noop. Foto: Margus Ansu

Eesti suurima õlletööstuse A. Le Coqi juht Tarmo Noop ütles, et ta on nõus lausa mürki võtma, kui järgmisel aastal laekub riigi eelarvesse 340 miljonit alkoholiaktsiisi nagu riik prognoosinud on. 

Esmalt sõnas Noop, et ta on positiivselt üllatunud ning hindab IRLi ja rahandusminister Toomas Tõnistet initsiatiivi eest aktsiiside hiigeltõusule kriips peale tõmmata. «Samas olen ma skeptiline, et see läbi läheb. Nii Keskerakond kui sotsid on endiselt pimedusega löödud ega kuula.»

Noobi sõnul keelduvad poliitikud mõistmast, et see number, mis paberi peale on kirjutatud, ei ole päris elu. Ta arvas, et järgmisel aastal planeeritud aktsiisilaekumine, 340 miljonit eurot, ongi paberil vaid selleks, et oleks võimalik vastu võtta riigieelarve ja saaks kulud-tulud tasakaalu. «Enamik saab juba aru, et nii palju raha ei laeku,» teadis Noop.

«Nüüd võin ma küll juba isegi mürki võtta, mitte enam mütsi ära süüa, et see raha, mida riik alkoholiaktsiisidelt järgmisel aastal ootab, jääb riigikassasse tulemata. Tegelikkuses on seal umbes 100 miljoni eurone auk,» lubas Noop.

«Me oleme seda ammu rääkinud, et aktsiiside tõstmine ei too riigieelarvesse rohkem tulu. Millegipärast ei taheta meid kuulata. Ei suudeta lihtsalt uskuda.» Noop võttis taskust kohe statistika ja lajatas: kolmandik Eestis tarbitud õlut ostetakse piirilt, järgmisel aastal kasvab see juba 40 protsendini.

Kui IRLi meeste ettepanekud peaksid allavett minema, prognoosib Noop, et tuleval aastal kaob täielikult alkoholi põhjaturg ehk Soome turistide alkoholiostud Tallnnas. «Sellest saab minevik,» maalis Noop tumeda pildi. Kui aktsiisid aga pidurit saavad, suudetakse mingil kujul põhjaturg säilitada. Lätis käimine jääb aga endiseks, kui mitte ei suurene, arvas ta.

Kas me tõesti hoolime nii vähe oma riigi konkurentsivõimest, küsis Noop retooriliselt. «Kui meie ettevõtted panevad uksi kinni või kolivad välismaale, kui isegi meie tavalised inimesed lähevad juba välismaale oste tegema, siis on meie riigi konkurentsivõimega midagi väga mäda.» 

Tagasi üles