Tõniste jätkab paadi kõigutamist: töötan aktsiiside tühistamise nimel edasi

Rahandusminister Toomas Tõniste lubab hoolimata ülejäänud valitsuse vastuseisust alkoholiaktsiisi tühistamise ettepanekuga edasi pressida ja veel sel aastal põhjalikuma plaani valitsuses letti lüüa. 

Tõniste idee paistab paadikõigutamise ja soolona, milleks tal koalitsioonipartnerite toetus puudub. Peaminister Jüri Ratas ütles tänasel pressikonverentsil sõnaselgelt, et valitsus järsku kannapööret ei toeta ja alkoholiaktsiisid tõusevad veebruaris nii, nagu aasta tagasi planeeritud.

Peaministri sõnul vaatasid nad valitsuses eelarvelaekumisi viimati augustis ja sealt ei tulnud mingit signaali, et aktsiisipoliitika vajaks drastilisi muudatusi. «Mingit tüli koalitsioonis sees pole, on tavaline arutelu ja aktsiisitõusude ärajätmine praegu päevakorras pole,» kinnitas Ratas.

Hiljem ütles Tõniste intervjuus, et ta ikkagi plaanib aasta lõpuks minna oma ettepanekutega valitsusse, mille üks punkt on 1. veebruari järsust aktsiisitõusust loobumine. Siis lubas mees tutvustada ka katteallikaid, mis eelarveauku täidaksid. Kust raha võiks tulla, ta praegu ei tea. 

«Minul on see plaan olemas, kuidas aktsiisitõus ära jätta. Ma leian, et see on mõttekas. Liiga kõrgete aktsiiside tõttu on meie majanduse struktuur moondunud vales suunas. Tekivad salakaubanduse riskid ja muu,» põhjendas Tõniste valitsuse konsensusele vastuvoolu ujumist.

Tõniste süüdistab piirikaubanduse tekkes Reformierakonda

Huvitav oli muidugi see, kuidas Tõniste süüdistas piirikaubanduse tekkes hoopiski Reformierakonda, kelle juhtimisel otsustas toonane valitsus 2014. aastal varem kokku lepitud alkoholiaktsiiside maksuredelit lõhkuma hakata. «Seetõttu algas ka piirikaubanduse areng,» lisas ta. 

Samas tuleb öelda, et piirikaubandus on eriti intensiivistunud just sel aastal, mil lahja alkoholi aktsiisid tõusid tempos, mis Eesti ajaloos on erakordne. Ka tõsisemad eelarvelised puudujäägid ja prognooside korrigeerimised on jäänud ikkagi praeguse valitsuse aega. 

Rahandusminister Tõniste avaldas veel heameelt, et ka paljud riigikogu liikmed on aru saanud, et aktsiise ei saa lõpmatuseni tõsta. 

Küsimuse peale, kuidas ta kavatseb koalitsioonipartnerid oma plaanidele rohelise tule saamiseks ära veenda, vastas Tõniste, et tema ei lähe kedagi veenma. «Mina lähen oma muret rääkima. On nagu on. Koalitsioon võiks ideaalis ühisele arusaamale jõuda,» lisas ta.

Praegu on seaduses kirjas, et järgmise aasta veebruarist õlleaktsiis tõuseb. Kui praegu on aktsiisimäär ühe liitri kohta 13,7 senti, siis tuleva aasta 1. veebruarist tõuseb see 18,26 sendini. Õlleaktsiis suureneb praeguste plaanide kohaselt ka ülejärgmisel ja 2020. aastal.