Jüri Ratas alkoaktsiisist: mingit tüli koalitsioonis pole

Peaminister Jüri Ratas. Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Peaminister Jüri Ratas ütles täna valitsuse pressikonverentsil, et valitsus ei toeta alkoholiaktsiisi tõusu ära jätmist ja mingit tüli koalitsioonis pole.

Jüri Ratas ütles, et valitsus ei toeta alkoholiaktsiisi tõusu ära jätmist. «See, et rahandusminister pidevalt jälgib eelarve laekumisi, on hästi oluline, toetan siin Toomas Tõnistet täielikult, » kinnitas Ratas.

Viimati vaatasime eelarvelaekumised üle ühiselt valitsusega augustis ja pole tulnud signaali, et on vaja teha drastilist muudatus, rääkis Ratas, lisades, et neid teemasid saab arutada kaks korda aastas- kevadel, kui hakatakse riigieelarvet tegema, ja teinekord septembris, kui riigieelarve antakse üle riigikogsuse.

«Mingit tüli koalitsioonis sees pole, on tavaline arutelu ja aktsiisitõusude ära jätmine praegu päevakorras pole,» kinnitas Ratas.

Rahandusminister Toomas Tõniste ütles teisipäeval, et ta asub vajadusel kaaluma võimalust veebruari algusse plaanitud lahja ja kange alkoholi aktsiisi tõusud tühistada. «See on minu isiklik seisukoht,» ütles Tõniste hiljem Postimehele. Ta lubas teemat arutada koalitsioonipartneritega ja jälgida ettepaneku tegemisel eeskätt novembri aktsiisilaekumisi.

Teda toetas IRLi juht Helir- Valdor Seeder, kes ütles, et aktsiiside tõstmisega on üle piiri mindud. Seetõttu tuleb Tõnistel ja rahandusministeeriumi ametnikel kibekiirelt tööga pihta hakata, et hiljemalt detsembri esimesteks nädalateks välja tulla plaaniga, kas ja kuidas võiks alkoholi aktsiisitõusust loobuda. «Nii õnnestub meil ehk koalitsioonipartnereid piisavalt veenda, et aktsiisidega ei ole asjad korras,» märkis ta.

Täna ütles Tõniste vastuseks küsimusele, kas tegu oli tema enda mõttega, või Helir-Valdor seederi ideega, et tegu oli tema enda vastusega ERRi küsimusele aktsiisitõusu ärajätmise võimalikkuseks.

Majandusminister Kadri Simson ütles, et on oluline, et oleme mõned aktsiisid juba ümber vaadanud, näiteks diisliaktsiisi tõus jääb ära. «Lahja alkohol õlle näol on muutunud aina odavamaks võrreldes keskmise palgaga,» ütles Simson põhjenduseks aktsiisi kiirele tõusule.

Ratas ütles, et kui valitsus teeb selliseid otsuseid, siis arvestatakse sinna sisse ka piirikaubandus ja muud mõjutajad. 

Teatavasti prognoosib rahandusministeerium järgmise aasta alkoholiaktsiisi laekumiseks 341,2 miljonit eurot, mis on 100 miljoni võrra enam, kui riik loodab tänavu teenida. Kuna summad on suured, võib katteallikate või kärbete otsimine keeruliseks osutuda ja nõuda vaevalist poliitilist kauplemist. Lisaks tuleb uus seadus võtta riigikogus vastu. Iseküsimus on muidugi see, kas 340 miljoni ootamine alkoholiaktsiisilt on üleüldse realistlik.

Riigi ülipositiivseid ootusi teenida alkoholi aktsiisilaekumiselt hiigelsummasid on kõige enam ehk alla tõmmanud konjunktuuriinstituut. Kui riik loodab tänavu alkoholiaktsiisilt teenida 237,6 miljonit eurot, hindas instituut selle 220 miljonile eurole.

Järgmiseks aastaks prognoosivad nad aga ligi 80 miljoni eurost maksuauku. Põhjuseks piirikaubandus.

Rahandusministeerium põhjendas käesoleva aasta madalat laekumist sellega, et aasta alguse aktsiisitõusuks varusid kaupmehed alkoholi juba 2016. aasta lõpus. Põhjus selles, et nendeni jõudis teadmine, et aktsiis tõuseb veebruaris, mitte jaanuaris, juba pärast seda, kui varud said soetatud.

Kuna järgmisel aastal tõuseb aktsiis siiski teisel kuul, veebruaris, loodabki riik, et varusid kogutakse 2018. aasta jaanuaris, mis lubab optimistlikel ootustel-lootustel täituda.