Vaata, millised on valitsuse enim segadust tekitavad otsused

Jüri Ratase valitsus aasta eest ametisse astumas. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Mullu novembris ametisse asunud Jüri Ratase valitsus on kiiresti teinud terve rea olulisi muudatusi, millest paljude puhul on kahjuks pigem tegu tehtud-mõeldud poliitikaga.

Tulumaksuvaba miinimumi tõstmisega tekkiv kaos. Valitsuse otsus suurendada uuest aastast järsult tulumaksvabamiinimumi 500 eurole tähendab küll väikest lisaraha paljudele, kuid samal ajal ka suurt segadust neile, kes teenivad veidigi rohkem kui keskmist palka. Kes ja mis määral peab taotlema tulumaksuvaba miinimumi tagasiarvestust? Mille kõigega peavad arvestama need, kes saavad tasu mitmelt tööandjalt? Kui palju halle juukseid tekib järgnevatel aastatel raamatupidajatele?

Alkoholiaktsiisiga vindi üle keeramine. Juulist järsult tõusnud alkoholiaktsiis tõuseb valitsuse plaanide kohaselt uuesti veebruaris. Alkoralli Lätiga käib samal ajal täie hooga ja õlleaktsiisi laekumine riigikassasse on selgelt ära kukkunud. Konjunktuuriinstituut hoiatas juba kuu aega tagasi, et järgmisel aastal laekub alkoholiaktsiisi vähem vähemalt 80 miljonit eurot, aga ilmselt ka rohkem. IRLi poliitikutel eesotsas Helir-Valdor Seederiga ja rahandusminister Toomas Tõnistega on nüüd kaheteistkümnendal tunnil võimalik välja tulla jutuga alkoholiaktsiisi tõusu ärajätmisest.

Pankade avansiline tulumaks. Sisuliselt kehtestatakse pankadele tulumaks, sest avansiline makse rakendub ka siis, kui pangad ei plaanigi dividende maksta. Kas see muudatus ei lähe mitte vastuollu võrdse kohtlemise printsiibiga? Sest just see oli põhjus, miks Rootsi võttis oma pangamaksu tagasi. Teiseks võiksime alustada äraarvamismängu, milline sektor on järgmine, sest pärast pretsedendi loomist on uute majandusharude maksustamine lihtsam.

Kaitsekulutuste kadunud 10 miljonit. Endise kaitseministri Hannes Hanso (SDE) sõnul leppis koalitsioon kokku, et igal aastal järgmise kolme aasta jooksul suunatakse kaitseinvesteeringuteks 20 miljonit eurot. Kokku 60 miljonit. Nüüd selgub, et kavas on 2018. aastaks 10 miljonit, 2019. aastaks 30 miljonit ning 2020. aastaks 20 miljonit. IRLi rahandusministri Toomas Tõniste kinnitusel muutub lisanduvate investeeringute jaotus aastate vahel, aga summa ei sõltu liidetavate järjekorrast. Kaitseminister Jüri Luik kinnitas, et kõik kaitseelarves ettenähtud hanked toimuvad kevadel plaanitud ajal.  «Miks ikkagi IRLi juhitud rahandusministeerium sellise otsuseni jõudis? Kas kaitseminister Luik toetas seda? Kas ta kaitses oma haldusala eelarvet? 10 miljonit pole mingi peenraha. Selliseid otsuseid märgatakse ka Eestist väljaspool. Negatiivselt,» kommenteeris Hanso.

Tasuta ühistransport üle terve Eesti – populism või arukas mõte? Justiitsminister Urmas Reinsalu andis eelmises valitsuse infotunnis maakonna bussiliinide toetamisele sisulise jah-sõna. Tõsi, majandusminister Kadri Simsoni tasuta bussiühenduse ideele väljaspool Tallinna ta kindlat jah-sõna ei andnud. Esmaspilgul justkui õilis idee tekitab aga palju küsimusi. Kuidas hakkab välja nägema tasuta sõit liinidel, mis on praegu reeglina välja müüdud? Kuidas hakkab toimima piletite broneerimissüsteem? Mis saab Elronist, kelle rongid hakkaksid mõnel liinil konkureerima tasuta bussidega? Kui paljud eraettevõtjad peavad normaalse konkurentsiolukorra kadumisel pillid kotti panema?

Raha lubamine omavalitsuste internetiprojektidele. Sotside üks suuri loosungeid uue koalitsiooni loomise järel kandis rahanumbrit 20 miljonit eurot. Sellist summat lubasid nii IT-minister Urve Palo kui tema erakonnakaaslane riigikogus Tanel Talve omavalitsuste projektidele, mis viinuks ülikiiret internetti võimaldava valguskaabli põhivõrgust maapiirkondade klientideni. Mitme maakonna omavalitsused ühendasidki jõud, lõid mitu projekti ja asusid õiguspärase ootuse raames kulutama raha, et internetisoovijaid registreerida ja võrke planeerida. Selle aasta sügisel mõtles Palo aga lihtsalt ümber ja otsustas korraldada hanke, et leida üks ettevõte, kes selle raha eest kaabli üle Eesti soovijateni viiks. Põhjuseks riigiettevõtte Elektrilevi soov internetiturule siseneda ning Telia toetus sellele. Maakondlikud projektid jäid pika ninaga, nende eestvedajad said vabanduse asemel ministri hurjutuste osaliseks.