Hoiatus: kinnitamata turvavöö võib bussisõidul seada ohtu ka kaassõitjate elu

Foto: Elmo Riig

Kõik need, kes jätavad selle väikese, kuid ohutuse mõttes väga olulise klõpsatuse tegemata, seavad lisaks endale ohtu ka kaasreisijate elu ja tervise, sest kunagi ei tea ette, millal bussijuht peab äkiliselt pidurdama või juhtub õnnetus.

Maanteeameti ennetusosakonna ekspert Diana Okas rõhutab, et igas sõidukis, kus on turvavöö, tuleb sõitjatel see kinnitada ehk et ka turvavöödega bussis tuleb sõitjal kindlasti turvavöö kinni panna.

«See ei ole lihtsalt sõnakõlks. See nõue tuleneb meie liiklusseadusest ning lisaks kohustusele on ka kasulik igale sõitjale. Turvavöö mittekinnitamine võib kaasa tuua väga tõsiseid vigastusi nii sõitjale endale, kui ka tema kaasreisijatele, juhul kui bussijuht peab äkitselt pidurdama või toimub kokkupõrge.»

Kaassõitja kinnitatud turvavöö võib säästa ka vigastustest

Okase sõnul on turvavöö kinnitamise harjumus autos muutunud tunduvalt paremaks kui nt kümme aastat tagasi, kuid bussis sõites turvavöö kinnitamine veel kahjuks nii iseenesest mõistetav tegevus ei ole. «Mis on turvavöö põhimõte? Turvavöö fikseerib inimese istme külge ning kokkupõrke hetkel ei paisku ta oma kohalt minema. Tema keha liikumiskiirus aeglustub koos sõiduki kiirusega,» märgib Okas. 

Kinnitamata turvavööga inimest ei hoia aga õnnetuse hetkel miski oma kohal kinni ja ta paiskub kohalt minema, sest tema keha jätkab liikumist samal kiirusel, mis oli sõidukil enne pidurdamist.

«Mida rohkem on sõidukis kinnitamata inimesi ja ruumi «lendamiseks», seda suuremad võivad olla vigastused nii turvavööga kinnitamata reisijal endal kui ka kaasreisijatel, kellele ta otsa paiskub,» lisab spetsialist. Tema sõnul võiksid kõik sõitjad, kes enda turvalisusest hoolivad ja turvavöö kinnitavad, võiksid olla huvitatud, et lisaks neile endile oleks ka teistel turvavöö kinni.

«Näiteks mina ise ei taha sõita üheski sõidukis, kus kellelgi teisel on turvavöö kinnitamata. Kui ma sellist olukorda märkan, siis ma kindlasti juhin kaasreisija tähelepanu, et ta turvavöö kinni paneks.» Maanteeameti ennetusosakonna eksperdi sõnul võiksid bussiga sõitjad ka ise rohkem tähelepanu pöörata, kas kaasreisijatel on samuti turvavöö kinnitanud.

Süles istuvat last ei jaksa täiskasvanu õnnetuse korral kinni hoida

Lux Expressi brändijuht ja turvavöö kampaania eestvedaja Hanna Villberg soovib lastevanematele südamele panna, et ka laste kinnitamine bussis turvavööga on väga oluline ja seaduse silmis kohustuslik.

«Bussis võib täiskasvanu ühte alla 3-aastast last süles sõidutada, kui vanemal endal on vöö kinni ja ta ei istu bussis esiistmel. Aga siinkohal tuleb rõhutada, et kui juhtub õnnetus, ei jaksa täiskasvanu last süles kinni hoida,» ütleb Villberg. Laps tuleb bussis turvavööga nõuetekohaselt kinnitada.

Väiksemate laste turvaseadmete, nt turvahällide ja -istmete kinnitamiseks bussis arutleb Lux Express  koos bussitootjatega võimalike lahenduste üle, et tulevikus oleksid uutes bussides vastavad võimalused olemas. Villbergi sõnul on ühe variandina kaalumisel näiteks Isofix-kinnituste paigaldamine.

Täna saab laste turvaseadme bussis kõige efektiivsemalt kinnitada istekohtadele, mis on varustatud 3-punkti turvavöödega, kuid spetsiaalselt bussis laste turvaseadmete kinnitamist reguleeritud ei ole.

Turvavöö kinnitamise olulisuse teadvustamiseks bussides viivad Politsei ja Piirivalveamet, Maanteeamet, Lux Express, Simple Express ning Tallinna bussijaam novembris läbi ühise teavituskampaania.

Kampaania juhib tähelepanu, et lisaks professionaalsele bussijuhile, tehniliselt korras bussile, liiklusseaduse ja teeolude järgimisele, tagab sõitja turvalisuse tema enda käitumine. 

Kui palju õnnetusi on juhtunud kinnitamata turvavöö tõttu bussides?

Maanteeameti statistika andmetel juhtus 2016. aastal bussi osalusel 107 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles hukkus 8 inimest ja viga sai 186.

Käesoleval aastal on toimunud 54 õnnetust bussidega, mille käigus on kannatada saanud 62 sõitjat ja hukkunud üks bussijuht. Valdav enamik bussidega õnnetusi juhtub linnades ja on sellised, mil sõiduki ootamatu manöövri tulemusel mõni reisija kukub - näiteks Tallinnas oli eelmisel aastal selliseid õnnetusi 45.