:format(webp)/nginx/o/2017/04/13/6545875t1h9716.jpg)
Reformierakondlasest riigikogu liige ja endine rahandusminister Jürgen Ligi kurjustab sotsiaalmeedias tänaõhtuses «Aktuaalses kaameras» tuleva aasta riigieelarve küsimuses sõna saanud Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku ja Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kersti Sarapuuga.
«Püha jumal, mida praegu näidati! Kogu seletamise peale headest aegadest, mil tuleb säästa, pärast Eesti Panga, Riigikontrolli ja Euroopa Komisjoni hinnanguid kiidab AK riigieelarve heaks sõnadega «väikeses» puudujäägis. Ja Kersti Sarapuu on see ekspert, kes õpetab meile, et struktuurne tasakaal pole tähis, sest sõltub ühekordsetest teguritest,» kirjutab Ligi Facebookis.
Endise rahandusministri sõnul on tõde just see, et ühekordsetest teguritest eelarve ei sõltu ja struktuurne miinus mõõdab ülejõu elamist. «Euroopa Komisjoni hinnangul on see veel kuus korda suurem, kui ütleb valitsus. Meid ootavad juba kahe aasta pärast ees kehvem majanduskasv ja euroraha kadu,» hoiatab Ligi.
«Ardo Hanssoni (Eesti Panga president – toim) asemel kommenteeris EP poolt Ülo Kaasik. Tulemus, ei midagi arusaadavat ja küsimuse peale reservidest, mille arvel see eelarve kokku on pandud, kiidab ta valitsust eelarve tasakaalu eest – mida too lubab järgmise valitsuse ajal, mil pealegi niigi kitsaks läheb. Eesti Pank, nii madalat hüpet pole teilt enne nähtud! Ja söön oma mütsi ära, kui koalitsioon ei leidnud endale äsja puudlit Eesti Panga presidendi kandidaadiks,» on Ligi nördinud.
Eesti 2018. aasta enam kui 10 miljardi euro suurune riigieelarve seaduse eelnõu läbis kolmapäeval riigikogus teise lugemise, muudatusettepanekute tähtaeg on 29. november.
Tuleva aasta eelarvele laekus riigikogu liikmetelt ja fraktsioonidelt 50 muudatusettepanekut, mis rahanduskomisjonis toetust ei leidnud. Komisjon ise koostas 20 ettepanekut, mis koosnevad suures osas mitmetest ministeeriumide valitsemisalade vahelistest ja sisestest tehnilistest muudatustest ning tekstiparagrahvide täpsustamisest ja lisamisest.
«Ma ei pööraks struktuursele tasakaalule nii suurt tähelepanu ja just nimelt seetõttu, et struktuurne tasakaal on alati hinnanguline ja oleneb väga täpselt ainult ühekordsetest mõjudest, mis toob kas majanduselu või tulude-kulude ärajäämine või laekumine rohkem. See määrab lõpuks ära struktuurse tasakaalu,» rääkis Kersti Sarapuu «Aktuaalses kaameras».
Sarapuu märkis, et riigieelarve teise lugemise ajal pole mõtet hakata eelarve tulude poolel äkilisi muudatusi tegema, sest tegemist on juba «läinud rongiga».
«Aktuaalse kaamera» stuudiointervjuus ütles Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik, et järgmise aasta riigieelarve peamine murekoht Eesti Panga jaoks on olnud see, et eelarve on defitsiidis. «Tõsi, see on väga tasakaalulähedane ja defitsiit ei ole suur,» lisas ta.
Kaasiku sõnul pole ohtu, et riigieelarve Eesti majanduse uppi lööks, küll aga võib tekitada raskusi mõnes majandussektoris, näiteks ehituses.