/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/11/15/7314131t1hb555.jpg)
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Jürgen Ligi sõnul on parlamendi ainuvõimalik vastus valitsuse eelarvepoliitikale kulukärped, kuid vastutustundlik valitsus teeks selle ise põhjalikult ümber.
Ligi: vastutustundlik valitsus teeks ise 2018. aasta riigieelarve ümber
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõik eelarveekspertiisid on kinnitanud opositsiooni kriitikat, et riik elab üle jõu ajal, mil tuleks säästa. Kulutades ära halvemate aegade tarbeks kogutud riskireserve, kahjustab valitsus ka majanduse kasvupotentsiaali, teravdab tööjõupuudust ja kiirendab hinnatõuse,» märkis Jürgen Ligi.
Nii on Reformierakonna fraktsiooni kärpeettepanekute maht o 65 miljonit eurot, mis tähendaks valitsuse hinnangu järgi struktuursesse tasakaalu jõudmist. «Kuid kuna Euroopa Komisjoni hinnangul on puudujääk tervelt kuus korda suurem ja euroraha väheneb järsult juba paari aasta pärast, peaks valitsus üle vaatama kogu eelarve ning hakkama säästma,» lisas Ligi.
Tema kinnitusel näittavad Reformierakonna muudatusettepanekud näitavad ette vajaliku suuna, milleks on valitsemiskulude ja mittetootlike investeeringute vähendamine. «Samuti ei saa riik olematu rahaga võtta kohustust pakkuda kõigile tasuta bussisõitu, iseäranis kõrvuti rongipileti hinna tõstmisega. Ettepanek sisaldab ka fraktsioonidele pakutud katuserahast loobumist, milleks näitame ka ise eeskuju,» märkis Ligi.
27. septembril esitles valitsus järgmise aasta riigieelarvet, mille kulude maht on 10,58 miljardit ning tulude maht 10,33 miljardit. Riigieelarve on riigikogus tänaseks läbinud ka esimese lugemise, minnes teisele lugemisele järgmisel kolmapäeval.
Kuigi valitsus arvestas kriitikaga, mis puudutab struktuurse puudujäägiga riigieelarve koostamist, on siiski ka järgmise aasta riigieelarve kerge puudujäägiga, mille osakaal on -0,25 protsendini SKTst. Tänaste prognooside kohaselt jõuab Eesti riik tagasi struktuursesse ülejääki alles 2020. aastaks.
Opositsioonierakondade, Reformierakonna ja Vabaerakonna jaoks on see järgmise aasta riigieelarve suurim puudus, mistõttu on nende esitatud muudatusettepanekud järgmise aasta riigieelarvesse seotud just sellega, et Eesti riigieelarve saaks juba järgmisest aastast struktuursesse ülejääki viia.