Küll aga ütles ta, et need palgalehed, mida nad seni näinud on, seda väidet ei kinnita. Neilt paistab pigem nii, nagu Rakvere lihatööstuse liinitöölised seni ka avalikkuses on väitnud, et nad on pidanud pea kümme aastat samal palgal olema. «Aga me tahame tööandja väidet kontrollida, enne ei julge me seda ümber lükata,» möönis Peterson.
Kuigi seni on Rakvere lihatööstuse liinitöölised esitanud tööandjale üksnes ühe nõudmise ja see on 50-protsendiline palgatõus, märkis ametiühingute juht, et töötajad on valmis vastu tulema, kui tööandja teeb kas või mingigi pakkumise. «Nad on valmis kokkuleppeks. Aga kui tööandja ei tee ühtegi pakkumist, siis on see keeruline,» märkis Peterson.
Kuigi amet on neil inimestel üks, jaguneb see palga suuruse järgi omakorda nelja kategooriasse olenevalt sellest, kellel millised oskused on. Postimehele teadaolevalt saavad Rakvere lihatööstuse tapamaja töötajad kuus kätte keskmiselt 750–900 eurot. Teisisõnu, nende brutokuupalk jääb 925 ja 1120 euro vahele. Praegust palganõuet arvestades soovivad tapaliini töölised, et nende brutopalk tõuseks 1388–1680 euroni kuus.
Läbirääkimiste järgmine samm näeb ette, et homme kohtub Rakveres läbirääkimiste osapooltega riiklik lepitaja Meelis Virkebau. Kohtumisel osalevad üksnes HKSCani juhtkonna ja liinitööliste esindajad, kolmandaid osapooli sellesse kaasatud ei ole. Postimehele teadaolevalt tähendab see aga, et ametiühingu kahe esindaja vastas on neli HKScani esindajat.
Rakvere lihatööstuse kodulehele üles pandud teates on veel kirjas, et ettevõte on eesmärgiks seadnud uuendada kogu organisatsiooni palgasüsteemi, et töötasu kujunemise alused oleksid ettevõtteüleselt sarnased, läbipaistvad ning kasvu toetavad. HKScani kinnitusel kaasatakse palgasüsteemi uuendamisse igast tootmisüksusest töötajate poolt valitud esindajad.
Kogu palgasüsteemi uuendus on valmis 2018. aasta esimeses kvartalis. «Lisaks soovin rõhutada, et HKScanis ei olda kindlasti selle vastu, kui töötajad soovivad ametiühinguid või teisi töötajate esindusorganisatsioone moodustada,» märgib lihatööstuse Eesti juht avalikus pöördumises.