/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2017/04/24/6586863t1h96a4.jpg)
Riigikogu põhiseaduskomisjon toetas kõrgemate riigiteenijate palgasüsteemi indekseerimist, kuid ei toetanud riigikogulaste palgamäära tõstmist.
Komisjon toetas kõrgete riigiteenijate palkade indekseerimist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu põhiseaduskomisjon saadab teisele lugemisele eelnõu, mis korrastab kõrgemate riigiteenijate ning prokuröride palgasüsteemi. Kõrgemate riigiteenijate palk hakkab sõltuma tarbijahinnaindeksist ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kasvust. Prokuröride palk hakkab sõltuma riigi peaprokuröri sissetulekust, teatas riigikogu.
Prokuröride palk hakkab sõltuma peaprokuröri palga suurusest. Iga kalendriaasta 1.aprilliks indekseeritakse kõrgeim palgamäär indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Riigi peaprokurörile, õiguskantslerile, riigisekretärile ja riigikontrolörile hakatakse maksma igakuiselt 20 protsenti ametipalgast esinduskuludeks.
Komisjon ei toetanud Arto Aasa, Kalle Laaneti ja Lauri Luige ettepanekuid suurendada kõrgemate riigiteenijate kõrgeima palgamäära tõstmist seniselt 5200 eurolt 6500 euroni ning tõsta riigikogu liikme koefitsienti seniselt 0,65 tasemelt 0,75 tasemeni.
Komisjoni esimees Marko Pomerants ütles BNS-ile, et kuigi uus seadus peaks jõustuma 1. jaanuarist ning esimene indekseerimine 1. aprillist, siis riigikogu liikmete, presidendi ja ministrite palgamuutus toimuks alles uue riigikogu koosseisu ajal 2019. aastal.
Pomerantsi hinnangul peaks kahe aasta pärast ametisse astuva uue riigikogu kooseisu ajaks indekseerimise tulemusena palgad tõusma ligi 10 protsenti.
Riigikogu arutab eelnõud teisel lugemisel 22.novembril.