:format(webp)/nginx/o/2017/11/15/7313683t1ha9c8.jpg)
/nginx/o/2017/03/14/6447421t1h0731.jpg)
Mitu erinevat andmeallikat viitavad suurele tööjõunõudlusele ja tõsisele töökäte puudusele.
Eesti Pank: helged aja tööjõuturul kestavad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maksu- ja tolliameti andmed näitavad, et maksustatud palgatulu saajate arv on aastatagusega võrreldes kasvanud ligikaudu 1 protsendi, mis jääb tööjõu-uuringu näitajale küll mõnevõrra alla, kirjutab Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar.
Töötukassa andmed näitavad seevastu registreeritud töötute arvu kasvu, kuid seda selgitab vähenenud töövõimega inimeste arvu kasv töötute registris töövõimereformi mõjul. Näitajad ei lange kokku seepärast, et Eestis pole töötutel kohustust end töötukassas arvele võtta.
Registreeritud töötute arv on viimase nelja kvartali keskmisena ulatunud ligikaudu 70 protsendini tööjõu-uuringu küsitluse põhjal saadud töötute arvu hinnangust. Töötlevas tööstuses ja ehituses suurenes kolmandas kvartalis tuntavalt selliste ettevõtete osakaal, kes pidasid tööjõupuudust oluliseks takistuseks tootmise laiendamisel.
Selle aasta esimesel poolel kiirenes tööjõu tootlikkus märgatavalt, kuid seda mõjutasid osaliselt ajutised tegurid, nagu energeetikasektori taastumine. Kolmandas kvartalis kasvas majandus aasta arvestuses tänu sellele, et tööd tegi rohkem inimesi, kuid tööjõu tootlikkuse kasv oli väiksem kui aasta esimestes kvartalites. Lisaks viitavad maksu- ja tolliameti andmed palgakasvu kiirenemisele, mistõttu kolmandas kvartalis ettevõtete kasumlikkuse suurenemine tõenäoliselt pidurdus.